lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja N.E-lt menetluskuluna 300.- (kolmsada) eurot sundraha. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda.
ja § 424 alusel määrata, et N.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 10 (kümne) kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest igas kuus vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt
15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu N.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 03.11.2005 Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 1 (ühe) aasta ja 7 (seitsme) kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) aastaks, milline kohtuotsus oli pööratud täitmisele 16.11.2005 ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 22.03.2008 kella 15.35 ajal Tartus, Jaama tänaval mootorsõidukit BMW reg. nr XXX XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani N.E toime karistusest kandmise kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, hagi ei ole Karistuse liik ja määr: KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui N.E ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuete2 kohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.E, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.E süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas N.E kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 131,52 eurot (sh käibemaks 21,92 eurot). Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,02 eurot. Samuti peaks kohus välja mõistma
lg 1 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja postikulu.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et N.E on pensionär, elatudes valdavalt invaliidsuspensionist, siis on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle võimalus väljamõistetud menetluskulu tasuda 10 kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.