Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks. 2.12.08.2008 a. Harju Maakohtu poolt
Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 19 kuuks. Viibis eelvangistuses alates 05.12.2010 a. kuni 07.12.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.A on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 05.12.2010.a kella 11.45 ajal Harjumaal Tallinnas Männiku 98B maja juures mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,36 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,24 mg/l)). Seega rikkus E.A liiklusseaduse § 69 lg 1 /vanas liiklusseaduses § 20 lg 3/ /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /vanas liiklusseaduses § 20 lg 3¹ p 1/ /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega E.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja nõustub saavutatud kokkuleppega. Prokurör ja kaitsja leppisid kokku, et E.A karistatakse
Seega, kandmisele kuulub 8 kuud ja 28 ( kaheksa kuud ja kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg.1 alusel asendada kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga – 534 tundi.
lg 1, 2, 3 sätete alusel määrata ÜKT tegemiseks 24 (kakskümmend neli ) kuud ning süüdistatav peab täitma selleks ajaks pandud
§-s 75 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ning kohustusi: 1-elama alalises elukohas xxx. 2-ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele; 3-alluma Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud 4-kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5-saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6-saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus leiab, et süüdistatava enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 244 - § 246, § 318 lg. 2 p. 4 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.A
järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheks ) kuud vangistust
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 05.12.2010 a. kuni 07.12.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva
1 alusel asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga 534 tundi ja täitmise tähtajaga 24 ( kakskümmend neli ) kuud. 2 Välja mõista E.A-lt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista E.A-lt kaitsjatasu 57.53 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Apellatsiooni saab esitada KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumise olemasolul. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.