ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk
mmi Erin Kohtuistungi aeg
mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(ühe) aasta ja 4(nelja) kuuline vangistus. KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui E.D ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta E.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks ) kuuks. Mõista E.D-lt välja KrMS § 310 lg.1 alusel kannatanu AA’e poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt s.o. summas 100 000.- krooni (ükssada tuhat krooni) Mõista E.D-lt välja KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskulud riigituludesse osaliselt, s.o sundraha 6525.-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) ja koopiate tegemise kulud summas 103.40 (ükssada kolm krooni ja 40 senti )Ülejäänud menetluskulud , s.o. ekspertiisitasu ja kannatanu esindajale makstud tasu jätta riigi kanda . Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
; § 103/, alustas E.D veendumata manöövri ohutuses /
/, parempöörde sooritamist esimeselt sõidurajalt bussi eest tankla juurde viivale juurdesõiduteele olukorras, kus buss varjas ära juhi vaatevälja paremale, mille tõttu ei kohandanud E.D oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks teeoludega /märg teekate/, ilmastikutingimustega /vihmasadu, pime aeg, tehisvalgustus/ ja muude liiklusoludega /juurdesõiduteel viibivad teised liiklejad/, et ta suudaks võimaliku ohu korral oma sõiduki etteaimatava takistuse ees, milleks oli juurdesõiduteel viibivad jalakäijad, kes olid vahetult bussipeatuses seisvast bussist väljunud, peatada /
/, kuid ei olnud piisavalt tähelepanelik bussist väljunud jalakäijate suhtes /
15 aastase AA’e /laps/ suhtes /
/, kellele sõidukijuht pidi eriti suurt tähelepanu pöörama, ei andnud parempööret lõpetades jalakäijale AA’ele teed /
/, kes ületas tankla juurde viivat juurdesõiduteed, sõites jalakäijale otsa niimoodi, et ei saanud arugi, et jalakäija oli tema auto alla jäänud, lohistades jalakäijat mitu meetrit edasi enne kui seisma jäi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai AA eluohtlikud kehavigastused. Oma käitumisega rikkus E.D järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 91 /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/, § 97 /enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale/; § 103 /kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 155 /pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab/. Oma tegevusega pani E.D toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.