lg 1 kohaselt koostab kohus, nõustudes süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, käskmenetluses otsuse. 3 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. M.P tunnistab ennast talle süüksarvatava kuriteo toimepanemises süüdi; M.P süü on lisaks omaksvõtule tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Kohus nõustub prokuröri poolt M.P-le taotletava karistuse liigi ja määraga: M.P karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, karistused on kustunud, seega tuleb teda käsitleda kriminaalkorras karistamata isikuna. M.P pani toime II astme kuriteo; vangistuse mõistmiseks alust ei ole ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega. Rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära on kohtu hinnangul kohane, selle suurus vastab toimepandule. Põhjendatud on rahalise karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine; M.P süü ei ole suur ja tekitatud kahju ei ole märkimisväärne. Menetluskulu:
lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
M.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 495,60 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.
Seega tuleb M.P-lt välja mõista sundraha 6 525,00 krooni ja 495,60 krooni riigi õigusabi tasu. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.