lg 1 lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.09.2010 06.09.2010 s.o 2 päeva, seega lõplikuks karistuseks mõista seitse kuud ja 28 päeva vangistust. 1
lg 1 ja 3 mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele kui P.F kaheaastase(2 aastat) katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu, määrates ta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;
lg 1 mõista P.F-ile lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Vastavalt KrMS § 180, § 179, § 175 välja mõista P.F-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 417,02 EUR süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 0,45 EUR toimiku paljundamise kulu; 75,67 EUR tasu joobeseisundi tuvastamise eest EKEI laboris; 66,36 eurot kaitsjatasu P.F tasuda kriminaalmenetluse kulud (sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu, toimiku paljundamise tasu) 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „P.F 1-10-15172 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 25.03.2011 Jõhvi kohtumaja kantseleis. Süüdistuse sisu: P.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 05.09.2010 kella 04.38 paiku juhtis ta xxx, xxx vallas xxx. kilomeetril mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx xxx joobeseisundis, olles tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Joobeseisund tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr.1381 T P.F-i nõusolekul temalt võetud uriiniproovi analüüsi tulemusena. Vastavalt ekspertiisi aktile nr 1381T leiti P.F-i uriinist amfetamiini, MDMA-d, tetrahüdrokannabiooli (THC) ja metaboliiti (THC-COOH). Liiklusseaduse § 20 lg 3 järgi on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning vastavalt eeltoodule oli P.F joobeseisundis olevaks isikuks. Seega P.F, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.