4-11-827/3

4-11-827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-827 (2315,11,001195; 2315,11,001247) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 262 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Z.S (ik: XXX, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares Põhja Prefektuur Ida Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Z.S süüdi tunnistada KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. Z.S-ile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.06.
5. Juhul, kui arest ei ole otsuses märgitud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 31.03.
6. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.02.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1218815 selles, et samal päeval kella 18.00 ajal Z.S kuulas XXXkorteris päevasel ajal valju muusikat, millega rikkus naabrite rahu, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 nõudeid, millega pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. 05.02.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1218817 selles, et samal päeval kella 20.25 ajal Z.S kuulas XXXkorteris päevasel ajal valju muusikat, millega häiris teiste isikute rahu, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 nõudeid, millega pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et kolmandal kuupäeval mind ei olnud, oli kodus, ehk kõndis tänaval. Oma arust oli seel 04.02.2011 ja 05.02.
7. Jõudis vaevu koju kui tuldi jälle järele. 05.02.2011 emotsioonidest tingitult pani uuesti kõvasti mängima. Igaühel on omad emotsioonid. On haige inimene, võtab natuke, kuulab muusikat, lõdvestub. On südamega haige, invaliidsus, 90 % töövõimetu. See on päeval, kust võib teada teada kui palju võib, maja on selline, kõik on kuulda. Täna naabrid riidlesid, kõik on kuulda. Politsei viib aga korterist välja. On ka varem selle eest karistatud, on stress mõnikord, ei lähe ju tänavale karjuma. Sissetulek on 200 €, korteri eest maksab 100 €, ravimitele veel ja lisaks jääb elamiseks väga vähe. Ravimeid tuleb võtta iga päev, vererõhu, südamerohud, vähi vastu. Kui küsitakse 4 päeva, mis siis ikka, ei eita seda. Kui tuldi kohale, siis süüdi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusel isikul sissetulekut ei ole, siis määrata 4 päeva aresti, mis tuleks ära kanda hiljemalt 01.06.
8. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoprotokolle, väärteotoimikutes leiduvaid kirjalikke materjale, millest nähtuvalt on politsei kutsutud majanaabrite poolt menetlusaluse isiku häiriva käitumise lõpetamiseks ning isik on mõlemal korral olnud ka alkoholijoobes, siis asub kohus seiuskohale, et menetlusaluse isiku poolt on süütegude toimepanemise päeval valju muusika kuulamine tõendamist leidnud. Kohus asub seisukohale, et selline käitumine on vastuolus Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 sätestatud keeluga: rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Kohus leiab, et valju muusika kuulamine oma korteris viisil, mis tingib konkreetsete naabrite poolt politsei korduva väljakutsumise, on oma olemuselt sellise intensiivsusega teiste isikute rahu häirimine, et see on hinnatav avaliku korra rikkumisena ning üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu eksimisena, kuivõrd selline käitumine rikub igaühe õigust tunda end turvaliselt nii avalikus kohas kui ka oma kodus, samuti rikub igaühe õigust eeldada, et kõik isikud käituvad üldtunnustatud tavasid ja kombeid järgides. Menetlusaluse isiku käitumine väljus tema korteri piiridest ja puudutas otseselt kõrvalisi isikuid, so teisi majaelanikke, mistõttu on see hinnatav avaliku korra rikkumisena. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on hinnatav KarS § 262 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aasta jooksul kahel korral juba karistatud rahatrahvidega, seejuures ka samalaadse väärteo toimepanemise eest. Väärteotoimikust võib järeldada, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mis võimaldaks rahatrahve tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning käesolevas väärteoasjas süüdistatakse teda veel kahe samalaadse väärteo toimepanemises, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu võib aresti määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik