1-11-10352/4

(11230109856)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi Z.S süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Z.S - isikukood xxx; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, karistatus kustunud; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 20.07.2011.a Kaitsja määratud korras advokaat Andres Alas RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust ( 20.07.2011.a) ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.S 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg –s 1 ettenähtud kontrollnõuded. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta Z.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 ( kaheks) kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata Z.S-ile kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada.
2. Välja mõista Z.S-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 95,88 eurot, joobe tuvastamise kulud 95 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-10352 ja süüdimõistetu nimi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Harju Maakohtu kaudu seoses KrMS
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Z.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.07.2011.a kella 01:10 ajal Harjumaal, Tallinnas Varraku tn „Virbi“ bussipeatuse juures mootorsõidukit MB registreerimismärgiga xxx, olles narkojoobe seisundis. Seega rikkus Z.S liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatut - juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega Z.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Z.S süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist vangistusega 3 kuud, millest vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata maha üks päev eelvangistust ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel 2 Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil Z.S tunnistas ennast temale inkrimineeritud süüdistuses süüdi, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Z.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi . Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu, joobe tuvastamise kulud, ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel Z.S-ile võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
5. Kohtunik 3