4-11-3294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3294 (2230,11,032852) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 224lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaebuse esitaja: D.F, ik: 39207170915, elukoht: XXX Kaitsja: advokaat Indrek Sirk, AB Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, Tallinn RESOLUTSIOON 1. Rahuldada D.F-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 27.07.2011 otsusele nr 2230,11,032852 D.F-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, so otsusega määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramise osas, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 27.07.2011 otsus nr 2230,11,032852 D.F-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks määratud rahatrahvi ühekordse maksena tasumise osas, jättes muus osas otsuse muutmata ja tühistamata.

1. Teha uus otsus rahatrahvi tasumise osas, määrates KarS § 66 lg 2, 3 alusel rahatrahvi 1 tasumise ositi igakuistes võrdsetes osades 70 (seitsekümmend) euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.
3. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 05.10.
4. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 04.11.
5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.11.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 27.07.2011 otsusega nr 2230,11,032852 karistati D.F LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 09.07.2011 kell 01.12 Aiandi tee ja Viievelle tee ristmikul Viimsi vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit BMW 328CI registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l, millega rikkus LS § 33 lg 11 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et sõitis kodust tuttava juurde kuna oli sinna jätnud oma telefoni. Pidi hommikul vara ärkama ja tööle minema ning see oli ainus võimalus telefoni järgi minna. Oli eelnevalt tarvitanud alkoholi ja loomulikult ei oleks tohtinud autot juhtida. Kaebuses taotletakse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist ja lisakaristuse osas otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitajal olnud ühtegi rikkumist, see oli esimene. Lõpetas suvel keskkooli ja asus õppima Tallinna Tehnikaülikoolis. Elab vanemate juures Pärnamäe külas Viimsi vallas, ülikooli õppehoone on Tallinnas. Praktiliselt võimatu on mõistlikul viisil jõuda loendute algusajaks kooli ühistranspordiga. Õpingute ajal peab töötama kuna vanemad ei teota 100%. Juba praegu töötab hommikusöögi saaliteenindajana №rdic hotellis ja tööpäeva algus on 06.

1. Tööle jõudmine ühistranspordiga ei ole võimalik. Ka ülikooli ajal peab töötamist jätkama ja see oleks võimalik üksnes viisil, kui saab hommikul tööle sõita ja siis otse kooli. Ühistranspordiga liikudes oleks ajakulu sedavõrd suur, et peaks loobuma tööst või osadest loengutest. Töötamine on väga tähtis, kuna vajab õpingute ajal raha toimetulekuks. Täielikult vanemate kulul elamine ei ole võimalik. Töövõtulepingut pikendatakse. Määratud rahatrahv ja lisakaristus on oluliselt suurem kui selle rikkumise eest määratav keskmine karistus. Taunib väga oma rikkumist ja kahetseb, kuid leiab, et keskmisest rangema kahe karistuse määramine ei ole õiglane. Seetõttu taotleb tema vabastamist lisakaristusest, trahvi vähendamist ja võimalust tasuda trahvi osade kaupa 50 eurot kuus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et olles õhtul koju jõudnud, avastas, et telefon on jäänud tuttava juurde. Kuna tööpäev algab varakult, siis otsustas autoga tuttava juurde sõita. Tuttav elab 1 kilomeetri kaugusel, saanuks ka jalgsi minna, kuid otsustas autoga ära käia, et varem magama saaks. Tööpäev algab kell 06.
2. Tööpäev lõpeb kell 12.00, samal ajal algavad loengud. Väga keeruline on saada tööle ühistranspordiga. Sõiduk, millega sõitis, ei kuulu temale. Alkoholi oli tarvitanud umbes tund aega enne sõiduki juhtima asumist. 2 Oli pikalt viibinud värske õhu käes ja arvas, et saab auto juhtimisega hakkama ja suudab sõita sõbra juurde ja tagasi. Teadis, et on natuke alkoholi tarvitanud. Töökoht asub kesklinnas Viru ringi juures, õppimiskoht Ehitajate teel. Kahetseb toimepandud väärtegu. Sooviks tasuda trahvi ositi 50 € kaupa kuus. Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud väärteo toimepanemise ning karistuse määranud seaduse piires. Palub kohtul hinnata kas on võimalik karistust kergendada. Otsuse tegemisel ei olnud kohtuvälisele menetlejale teada kaebuse esitanud isiku töökorraldus ja ei saanud seda arvestada. Juhtimisõiguse äravõtmine on lisakaristus, mida võib kohaldada, kuid ei pea kohaldama. Statistika kohaselt kohaldatakse vaid pooltel juhtudel. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleks kohaldada seda samalaadse liikluskuriteo eest. See aeg on möödas kui juhtimisõigus võeti ära pikaks ajaks, samas on igal menetlejal oma nägemus. Kaebuse esitaja kahetseb ja tuleks anda võimalus jätkata õpinguid ja käia tööl, et saada täiskasvanumaks. Kaebuse esitaja on näinud vaeva, saanud riigieelarvelisele õppimiskohale. Taotleb otsuse osalist tühistamist, so vabastada lisakaristusest, vähendada põhikaristust. Kaebuse esitaja saab palka 120 eurot kuus, mistõttu võiks kanda rahatrahvi ositi, määrates ositi tasumise igakuiselt
3. või
4. kuupäevaks, so selleks ajaks saab ta palga. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitanud isik pani toime enamohtliku väärteo. Kaebuse esitaja asus juhtima sõidukit kui alkoholi tarvitamisest oli tund aega möödas ja pidas oma seisundit selliseks, et saab juhtimisega hakkama. See ei näita tema süüd kergemas vormis. Töökoht oli kaebuse esitanud isikul olemas enne väärteo toimepanemist, asus õppima. Seejuures teadis, et jalgsi seda vahemaad läbida ei jõua, teadis töökoha ja õppimiskoha asukohti. Juhtimisõiguse saanud isikuna on kaebuse esitanud isik teadlik liiklusnõuetest, sanktsioonidest nende rikkumise eest, mistõttu teadis, et sellise käitumise eest võidakse karistada nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega pidanuks valima sellise käitumisviisi, mis ei halvenda tema olukorda ei rahatrahvi tasumise näol ega juhtimisõiguse äravõtmise näol. Isik teadis, et peab hommikul tööle minema. Selline käitumine näitab kaebuse esitanud isiku ükskõikset suhtumist teistesse liiklejatesse. Selline isik tuleb liiklusest kõrvaldada ja vähemalt sel ajal kui ta liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale, on teistel liiklejatel ohutum. Määratud põhikaristus ja lisakaristus on täiesti põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ka 2/3 määra ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,70 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,65 mg väljahingatava õhu liitri kohta. 3 Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut vee võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kahetsusavaldus on tekkinud alles esitatud kaebuses pärast otsusega määratud karistusest teadasaamist ning kohus asub seisukohale, et kahetsusavaldus on esitatud kaebemenetluses karistuse kergendamise saavutamise eesmärgil. Samas arvestades teo toimepanemise asjaolusid, so kavatsetusega toime pandud tegu, leiab kohus, et kaebuses esitatud kahetsus ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatav, kuivõrd kogu kohtuvälise menetluse jooksul ei ole menetlusalune isik teinud ühtegi avaldust, mida saaks kahetsusena arvestada. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud ühe liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja see karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud, kuigi kaebuses leiti millegipärast, et kaebuse esitajat ei ole varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba mõningane kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ja sedakorda juba raskema liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmine suhteliselt väike rahatrahv oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitud tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks oma telefoni ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Seejuures peab kohus oluliseks ka seda, et kaebuse esitajale oli välja antud esmane juhiluba, mis viitab isikul ka pikemaajalise juhtimiskogemuse puudumisele. Kohtu arvates aga on selline isik LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes eriti ohtlik. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Kaebusest nähtuvalt oli kaebuse esitanud isikul plaanis hommikul tööle jõuda, mistõttu tahtis varem magama minna, millest tulenevalt otsustas aega kokku hoida ja autoga telefonil järel käia. Menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamine oli aga sedavõrd suur, et ka viis tundi hiljem tööle sõites oleks ta ikkagi toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning samas seisus oleks ta olnud ka tööl olles, teenindades kliente. Lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades oleks kaebuse esitaja kainenenud alles ajaks, mil ta tööpäev oleks lõppenud. Kas aga tööandjal on sellises seisundis hommikusöögi saaliteenindajat tööle vaja, on muidugi juba töövõtulepingule allakirjutanute küsimus. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasem karistus ei sundinud isikut uue ja oluliselt raskema süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas suuruses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et 4 senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtuistungil leidis kaitsja, et on tekkinud olukord, kus süü tunnistamine raskendab isiku olukorda ja seetõttu karistatakse isikut aususe eest karmimalt. Kohus asub seisukohale, et asjaolul kas isik tunnistab alkoholi tarvitamist ja põhjendab seda, ei ole süü tuvastamisel mingit tähtsust. LS § 224 ettenähtud väärteo toimepanemine tuvastatakse alkomeetriga ning sõltuvalt saadud näidust kvalifitseeritakse see vastavalt siis kas LS § 224 lg 1 või lg 2 ettenähtud väärteona või KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Seega on põhiliseks tõendi allikaks mitte menetlusaluse isiku ütlused, vaid tehnilise vahendi näit. Sellisel puhul ei ole ka tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, vaid teo toimepanemiselt kinnipidamisega. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa hommikuti õigeks ajaks tööle ega töölt loengutesse, sest ühistranspordiga liikumine võtab liialt palju aega ja varajasel hommikutunnil ei saakski tööle. Töötamise ja tööaja alguse kohta on lisanud kaebuse esitaja kaebusele ka töövõtulepingu lisana töötaja töökirjelduse, mille kohaselt algab kaebuse esitaja tööaeg kell 06.30. Kohtuistungil esitati dokument ka selle kohta, et kaebuse esitaja jätkuvalt töötab samal töökohal. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus ja vajadus töö tegemiseks varahommikul ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö alguse kellaaeg, tema enese elukoha asukoht ja töökoha asukoht teada ja juhtimisõiguse vajalikkus kohtule esitatud ja 17.06.2011 allkirjastatud töövõtulepingust nähtuvalt teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, kuigi arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud seisundit ja seda, et lubatud piirmäär ületas tunduvalt keskmist määra, siis võinuks ka lisakaristuse määrata oluliselt rangemana. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle 5 lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Kaebuses ja kohtuistungil taotleti määratud rahatrahvi vähendamist ja sellele järgnevalt trahvi tasumise määramist ositi tasumisele. Kohus on ülalpool asunud seisukohale, et määratud rahatrahvi kergendamiseks alus puudub. Mis puudutab trahvi tasumist ositi, siis vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega tulevad need mõjuvad põhjused tuvastada ning seda saab teha vaid juhul, kui menetlejale esitatakse vastavasisulised tõendid. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et kaebuse esitaja on sõlminud töövõtulepingu ning töösuhe on käesolevaks ajaks ka säilinud. Samas ei nähtu kohtule esitatud tõenditest kaebuse esitanud isiku palga suurust ja selle kohta esitas kohtuistungil väite kaitsja, nimetades kuupalga suuruseks 120 €. Seega ei ole kohtule esitatud töötasu suuruse kohta ühtegi KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendina arvestatavat teavet. Menetlusaluse isiku enese sõnade kohaselt töötab ta vaid kolmel tööpäeval vahetustega ning nädalavahetustel ja tööaja pikkuse kohta päevas saab teha järeldusi töövõtulepingust. Nendest andmetest võib järeldada, et kaebuse esitanud isiku töötasu kuus ei saa olla kuigi suur, mida võib kohus pidada mõjuvaks põhjuseks KarS § 66 lg 2 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isikule määratud rahatrahv tuleb tasumisele määrata ositi 12 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 70 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus muus osas vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas. Märt Toming Kohtunik 6