4-10-1726/7

4-10-1726 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-10-1726 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.L määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2010 määrus muutmata ning S.L määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Ida Politseiprefektuuri 18.11.2009 otsusega väärteoasjas 2590,09,009473 karistati S.L LS § 74`64 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 2700 krooni. 01.06.2010 esitas S.L Viru Maakohtule kaebuse, mille kohaselt sai viimane kohtutäitur Mati Roodeselt kirja. Kaebuses taotleb S.L eelnimetatud Ida Politseiprefektuuri otsuse tühistamist, kuna ei ole märgitud tegu toime pannud. Viru Maakohtu 25.06.2010 määrusega jäeti S.L kaebus Ida Politseiprefektuuri 18.11.2009 otsusele väärteoasjas 2590,09,009473 tühistamiseks läbi vaatamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohus jättis S.L kaebuse läbi vaatamata põhjendades seda alljärgnevalt. Maakohus märkis, et S.L kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 1 p 2 ettenähtud tähtaja möödumist ning kaebuses ei ole taotletud ka kaebetähtaja ennistamist, samuti ei nähtu maakohtu hinnangul asja materjalidest asjaolusid, millised annaksid selleks õigusliku aluse. Maakohus selgitas, et V™S § 38 lg 1, KrMS § 172 lg 1,2 kohaselt võib kohus mõjuvaks põhjuseks pidada objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire, raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Maakohus tuvastas, et S.L kaebus on maakohtusse saabunud 01.06.2010, S.L-ile koostati 22.10.2009 väärteoprotokoll, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend menetleja juures kättesaadav alates 23.11.
4. Maakohus märkis, et kuigi Ida Politseiprefektuuri poolt on otsus väärteoasjas nr 2590,09,009473 tehtud 18.11.2009, on otsuses arvestatud edasikaebamistähtaega lähtuvalt protokollis märgitud otsuse kättesaamise ajast alates 15-päeva jooksul, s.o kuni 08.12.
5. Seega leidis maakohus, et S.L oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt 08.12.
6. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S.L esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning Ida Politseiprefektuuri 18.11.2009 otsuse väärteoasjas 2590,09,009473 ja rahuldada määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole S.L talle etteheidetavat tegu toime pannud ning oma väidetavast rikkumise toimepanemisest sai S.L teada alles kohtutäituri kaudu, mistõttu ei ole ta varasemalt näinud väärteoprotokolli ega tea väärteo asjast midagi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. V™S § 114 lg 1 p 2 ja § 114 lg 4 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt leituga, et S.L poolt esitatud kaebetähtaeg oli 01.06.2010 juba möödunud ja ei ole esitatud tähtaja ennistamise taotlust, mistõttu tuli vastavalt V™S § 118 lg 2 p 1 alusel maakohtul jätta S.L kaebus läbi vaatamata. KrMS § 172 lg 1,2 kohaselt ennistatakse möödalastud kaebetähtaeg üksnes mõjuval põhjusel – äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega, või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kuigi S.L ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida teoreetiliste ennistamisaluste kohta järgmist. Esmalt leiab ringkonnakohus, et S.L määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei olnud S.L teadlik tema suhtes väärteoasjas tehtud otsusest enne, kui temale saabus kohtutäituri kiri, on paljasõnaline. Maakohtule esitatud kaebuse (tl 2-3) kohaselt sai S.L kohtutäituri kirja 31.01.2010, millele viimane reageeris kaebuse esitamisega maakohtule 01.06.
7. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud S.L sellisel juhul juba varasemalt oma õiguste kaitseks kohtu poole, mida ilmselt viimane oleks teinud, kui ta tõepoolest poleks väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist toime pannud. Seega ei ole S.L eelnimetatud väide tõsiseltvõetav ega käsitletav mõjuva põhjusena tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus märgib, et S.L mitteteadmist ei õigusta asjaolu, et väärteoprotokollidel puuduvad viimase allkirjad, kuivõrd allkirjastamisest on keeldutud ning lisaks on üle kuulatud tunnistajana kohal viibinud ja oma töökohustusi täitnud politseiametnik, kes ütlused kinnitavad, et S.L lihtsalt keeldus alla kirjutamast ükskõik millisele dokumendile. Samas ei ole S.L esitanud täiendavaid argumente või taotlenud täiendavate tõendite kogumist selle kohta, et allkirjastamisest keeldujaks ei olnud just tema. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning S.L määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -2-