lg 4, Liikluseeskirja § 219, MKM 10.08.04 määrus 170 § 6 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on S.T-le karistuseks määratud KarS § 63 lg 1 alusel
Kaebus 31.01.2011 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja S.T kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,10,005562. Kaebuses on kirjas, et S.T tunnistab end süüdi väärteos, teab, et sellise teo eest saadakse karistada. On töötu ja pere rahaline olukord on väga halb, palub kaaluda rahatrahvi vähendamise võimalust või trahvi osade kaupa maksmise võimalust. Istungil osaleda ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 31.01.2011 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 11.02.2010 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku ütluste ja temapoolse kahetsusega, et kehtivad karistused puuduvad. Menetlusalune isik pani toime ühe ohtlikumatest liiklusalastest rikkumistest. Arvestades vastutustundetut käitumist, kus menetlusalune isik hinnates valesti oma võimeid, asudes juhtima mootorsõidukit alkoholipiirmääraga 0,40 mg/l, et sellise rikkumise puhul on tegemist on ülimalt ohtliku rikkumisega, kus seati ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervis on karistus vastav rikkumise raskusele. Rikkumine on tõendamist leidnud, peab põhjendatuks karistust, mis tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele, tühistamiseks ei ole põhjust. V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kaebus kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 1 väärteoprotokolli kohaselt on S.T poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 24.12.2010 kell 11.25 Lääne maakonnas Ridala vallas Rannarootsi tee 1, liikus Tallinna mnt 83 suunas, juhtis mootorsõidukit Mitsubishi reg nr 308TEO 2 Ärakiri 4-11-378 seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,40 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, millel läbimata korraline tehno ülevaatus. Väärteootsuses on teo toimepanemise kohaks kirjutatud Haapsalu Tallinna mnt. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik
lg 4, LE § 219, MKM 10.08.2004 määruse nr 170 § 6 ning väärtegu kvalifitseeriti
lg 2, § 74 7 järgi.
lg 4 sätestab, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.
lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Liikluseeskirja § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund peab vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.
Kohus leiab, et S.T ütlustega ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on S.T poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile VTT tl 3, 4 on 24.12.2010 S.T suhtes kasutatud kell 11.38 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, mille lugem oli 0,45 mg/l, laiendmääramatus +-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,40 mg/l. Samad tulemused nähtuvad ka väljatrükist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 4 on S.T 24.12.2010.a andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „23.12.2010 õhtul (keskööl) tarbisin õlut ja viskit. 24.12.2010 pidin minema sõbrale järgi kella 11 ajal. Kella 11.25 ajal juhtisin minule kuuluvat sõiduautot Mitsubishi reg nr 308TEO kui mind pidas kinni Uuemõisa Konsumi juures politsei ning tuvastas mul alkoholijoobe. Enda arvates ma purjus ei olnud. Poltiseis puhusin tõenduslikku alkomeetrisse, mille näiduks oli 0,40 mg/l. Kahetsen juhtunut. Sõiduki ostsin alles ning ülevaatus puudub.“ Kohus leiab, et teo toimepanemise koht on Ridala vald Rannarootsi tee 1 (liikus Tallinna mnt 83 suunas) nagu see on kirjas väärteoprotokollis, see asjaolu nähtub nii S.T ütlustest kui ka tl 2 olevast indikaatorvahendi kasutamise protokollist, kust nähtub, et indikaatorvahendit kasutati kell 11.25 (seega kohe peale kinnipidamist) Tallinna mnt 83 juures. Seega tuleb lugeda teo toimepanemise kohaks Rannarootsi 1 Ridala vald Läänemaa. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärtegude toimepanemist S.T poolt. Kohus leiab, et S.T pani
S.T on oma ütlustes kinnitanud, et eelmisel ööl tarbis alkoholi ja autot juhtima asudes enda arvates purjus ei olnud. Karistusseadustiku § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
S.T on oma ütlustes kinnitanud, et autol ülevaatus puudus. Karistusseadustiku § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja 19 kohus leiab, et S.T on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. 3 Ärakiri 4-11-378 Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et S.T rikkus
lg 4, LE § 219 ja pani sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani.
S.T on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel
7419 lg 2 alusel rahatrahviga 130 trahviühikut s.o 7800 krooni (498,51 eurot). Karistamine KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi on õige, kuna S.T on tõepoolest ühe teoga pannud toime kaks väärtegu ja karistus tuleb mõista seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S.T puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on S.T tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kirjutanud, et arvestatud on kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid, kuid kohus leiab, et need asjaolud ei tingi niivõrd karmi karistuse mõistmist, millise on kohtuväline menetleja mõistnud. Nii kohtuvälise menetleja otsuses kui seisukohas on rõhutatud, et teoga seadis menetlusalune isik ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, mille tõttu võivad ohtu sattuda ka kaasliiklejad, kuid see saab väljenduda eelkõige selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on üks karistuse mõistmise alustest. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Liiklusväärteod on sätestatud Liiklusseaduses ja seal on sätestatud väga palju väärteokoosseise. Kohus leiab, et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. KarS § 58 loetleb karistust raskendavad asjaolud. Kohus ei leia, et kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud asjaolu mahuks mõne karistust raskendava asjaolu alla. Karistust raskendavad asjaolud on aga seaduses ammendavalt loetletud ja kohtuvälise menetleja poolt tegelikult sellise karistust raskendava asjaolu arvestamine, mida seadus ette ei näe, ei ole kooskõlas seadusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegelikult S.T poolt oli väärtegu toime pandud üldohtlikul viisil, mis vastavalt KarS § 58 p 7 on karistust raskendav asjaolu. Seega leiab kohus, et kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et väärteo toimepanemisega oleks kaasnenud reaalne oht kaasliiklejatele, siis võimaliku ohuolukorra tekitamist karistust raskendavaks asjaoluks lugeda ei saa. Seega karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele ei ole S.T karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Määratud on rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Samas S.T süü ei ole suur – alkoholi piirmäära ületamine oli
-19 lg 2 sätestatud keskmisest määrast madalam, S.T on algusest peale oma süüd tunnistanud. Esineb karistust kergendav asjaolu – kahetsus. S.T ei ole süütegude toimepanemise eest karistatud, tegu on toime pandud hooletusest. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvidest tingituna ei saa S.T-le toime pandud väärteo eest mõista rahatrahvi trahvi alammäära lähedal, vaid see peab olema suurem. Samas aga arvestades eelloetletud asjaolusid leiab kohus, et trahv peab olema trahvi keskmisest määrast väiksem. 4 Ärakiri 4-11-378 Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 18.01.2011.a otsus väärteoasjas nr 2570,10,005562 tuleb tühistada osaliselt – mõistetud karistuse osas ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda. S.T on taotlenud kohtult võimaldada rahatrahvi tasumine ositi, kuna on töötu ja pere rahaline olukord on väga halb. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et S.T taotlus tuleb rahuldada, kaebuses toodud põhjustel. Kohus määrab mõistetud trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,
§-st 7419 lg 2, § 74 7 ja KarS §§ 56 lg 1, 63 lg 1, 66 lg 2, 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.