1-06-2335/82

1-06-2335 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2335 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.O määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.O määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud L.O on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 24.07.2006 otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 15.09.2005 ja lõpp 14.09.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 14.11.
5. Viru Maakohtu
6. jaanuari 2011 määrusega jäeti L.O tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust raskete I astme kuritegude toimepanemise eest, mis olid seotud vägivalla tarvitamisega. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 22 distsiplinaarkaristust, neist 3 aastal
7. Eeltoodust järeldas maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemast kriminaalkaristusest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda ta täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetav viitas küll maakohtu istungil tema isiklikus toimikus olevale garantiikirjale Autovekt OÜ-st, kuid maakohus ei pidanud võimalikuks seda arvestada. Maakohtu hinnangul ei vastanud garantiikiri ametlikule dokumendile esitatud nõuetele. Lisaks sellele oli garantiikiri dateeritud 17.09.
8. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud töökoht oleks kinnipeetavale tagatud ka pool aastat hiljem, s.o käesoleval ajal. Töökoha olemasolu ja selle tingimusi ei ole saanud kontrollida ka kriminaalhooldusametnik. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris. Samas on seal elamise korral oht uute kuritegude toimepanemiseks, kuna kinnipeetaval puudub igasugune majandusliku toimetuleku kogemus ning majanduslikuks toimetulekuks võib ta hakata lähedasi omakasu eesmärgil ära kasutama. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasema käitumiskontrolli ajal oli kinnipeetaval probleeme kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Erialade omandamise, sotsiaalprogrammi Convictus läbimise ja põhihariduse omandamise luges maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine võimalik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu L.O palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega ta vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega käitumiskontrollile allutamisega. L.O on seisukohal, et vaidlustatav kohtumäärus on vastuolus Eestis kehtiva kriminaalkaristuse eetikaga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on üldteada tõde, et vanglast vabanenud isikud ei suuda leida oma kohta ühiskonnas. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on nende abistamine resotsialiseerumisel. L.O möönab, et tal puudub igasugune majandusliku toimetuleku kogemus. Seda seetõttu, et vahistamise ajal oli ta alles alaealine. Seega on olemas võimalus, et vabanemisel võib ta hakata majanduslikuks toimetulekuks omakasu eesmärgil lähedasi ära kasutama, sest kuidagi peab ta toime tulema. See võimalus ei lakka olemast ka 9 kuu pärast, mil lõppeb tema vanglakaristus. Kaebuse esitaja lisab, et vabanemisel vajab ta abi oma koha leidmisel ühiskonnas. Ta vajab suunamist ja ka mingil määral kontrolli. L.O on seisukohal, et seda saab talle võimaldada vaid kriminaalhooldus. L.O omandas vangistuse ajal abikoka ja müürsepp-pottsepa erialad. Ta on seisukohal, et teadmistest ja oskustest on vähe, kui neid ei saa praktikas rakendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole L.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on 2 süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus, mitte vabastades L.O vangistusest tingimisi enne tähtaega, on teinud kaalutletud otsuse, viidates mitte ainult asjaoludele, mis ei anna käesoleval ajal võimalust tema vabastamiseks, vaid ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele andmetele. L.O näol on tegemist isikuga, keda on 2 korral kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale esmakordselt mõistetud karistus ei mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. Seda kinnitab ka vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumiste rohkus. Eeltoodust järeldub, et L.O ei ole ka vangistuses suutnud õiguskuulekalt käituda, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et süüdimõistetu käitumine vabaduses oleks õiguspärane. Kriminaalhooldusametnik, vangla ja prokurör ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et L.O ei sobi kriminaalhooldusele – ta on näidanud madalat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks ega tunnista ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi L.O käitumises (sotsiaalprogrammis osalemine, põhihariduse ja erialade omandamine), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus