1-06-3862/29

1-06-3862 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011, Tartu Kriminaalasja number 1-06-3862 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.M kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2011 määrus muutmata ja D.M kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.04.2006 otsusega mõisteti D.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D.M-ile Põlva Maakohtu 24.08.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra, mõistes D.M-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 27.10.2009 määrusega vabastati D.M Tartu Maakohtu 03.04.2006 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest KarS § 76 alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. D.M kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 alusel määrati D.M-ile katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul arvates vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda alkoholivastasele ravile, milleks ta on nõusoleku andnud. Kriminaalhooldaja esitas maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et D.M ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega pöörati D.M-ile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise aega otsustati lugema hakata alates D.M ilmumisest karistuse kandmisele. Maakohus, tuginedes Lõuna Prefektuuri teatisele, tuvastas, et 25.07.2010 kella 19.15 ajal Põlva linnas Kesk tn 40 läheduses tuvastati D.M tõendusliku alkomeetriga alkoholi tarbimine, mille näiduks oli 0,32 mg liitri kohta. Asjaolu, et D.M tarvitas 25.07.2010 alkoholi, pole eitanud ka ise. Lisaks tuvastas maakohus Karistusregistri teatise põhjal, et D.M on karistatud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo 16.08.2010 otsusega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 2 alusel, so sõiduki juhtimise eest, kui alkoholisisaldus veres või väljahingatavas õhus ületab lubatud piirmäärasid, 25.07.2010 toimepandud süüteo eest. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et D.M enda ütlused, Põlva politseijaoskonna teatises ja karistusregistri teatises toodu kogumis tõendavad, et D.M tarvitas 25.07.2010 alkoholi, millega rikkus D.M Tartu Maakohtu 27.10.2009 määrusega temale pandud kohustust katseaja jooksul alkoholi mitte tarvitada. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et tegemist oleks olnud tühise rikkumisega. Siinkohal leidis maakohus, et lisaks sellele, et D.M tarvitas katseajal alkoholi, mida ta ei tohtinud teha, pani ta alkoholijoobes toime ka raske LS rikkumise. Maakohus märkis, et alkoholi tarvitamine 25.07.2010 oli küll ühekordne kohustuse rikkumine, kuid see ei välista kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna KarS § 76 lg-s 5 sätestatu, erinevalt KarS § 74 lg-s 4 sätestatust ei anna kohtule võimalust valida, kas pöörata karistus täitmisele või mitte. Samas möönis maakohus, et ei saa välistada vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu suhtes karistuse täitmisele mittepööramist ka kohustuste täitmata jätmise korral, kuid sellisel juhul peab rikkumise põhjustama erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu (vääramatu jõud, raske haigus vms). Maakohtu hinnangul D.M puhul selliseid asjaolusid ei esine. Süüdimõistetule oli antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõiki kohtumääruses ette nähtud kohustusi ja kontrollnõudeid, kuid D.M seda tingimust ei täitnud. Maakohus märkis asjaolu kohta, et erakorraline ettekanne on esitatud pärast katseaja lõppu ja käesolevaks ajaks on katseaja lõppemisest möödunud juba enam kui 2 kuud, järgmist. Kriminaalhooldusametnik on istungil õigeks võtnud, et erakorralise ettekande kohtule esitamisel tekkis tõepoolest viivitus seetõttu, et töölt puudus karistusregistrist väljatrükke tegev referent. Maakohtu hinnangul pole tegemist mõjuva põhjusega, kuna kriminaalhooldusosakonna töökorraldus peab olema selline, et ühe tehnilise töötaja puudumise korral ei oleks igapäevane asutuse töö häiritud. Maakohtu arvates on oluline siiski see, et süüdimõistetule katseajaks pandud kohustuse rikkumine toimus katseaja kestel, kuna karistuse osa, mille kandmiselt süüdimõistetu on tingimuslikult vabastatud, ei kuulu kandmisele üksnes siis, kui katseaja kestel ei esine asjaolusid, mis on karistuse täitmisele pööramise aluseks, kuid antud juhul on süüdimõistetu katseaja kestel ühte temale pandud kohustust rikkunud. Seega ei ole maakohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramine peale katseaja lõppu iseenesest välistatud, kuigi kahtlemata tuleks kaaluda karistuse täitmisele pööramise otstarbekust juhul, kui erakorraline ettekanne on kohtule esitatud või selle läbivaatamine kohtus toimub ebamõistlikult pika aja pärast peale katseaja lõppemist. Maakohtu arvates ei ole viivitus D.M katseaja lõppemisest kuni erakorralise ettekande kohtule esitamiseni ning käesoleva asja kohtus läbivaatamiseni ebamõistlikult pikk. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu D.M kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabadusse jätmist. 19 Kaitsja märgib, et 25.07.2010 toimepandud rikkumise eest karistati D.M LS § 74 lg 2 järgi 9600 krooni suuruse rahatrahviga. Siinkohal viitab kaitsja KarS § 2 lg-le 3 ning märgib, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Kaitsja hinnangul on asjas üks rikkumine kaasa toonud nii rahalise karistuse kui ka reaalse vangistuse. 2 Kaitsja arvates on asjas ka teine välistav asjaolu, mis seisneb selles, et D.M katseaeg lõppes 08.11.2010, kuid kriminaalhooldaja ettekanne kohtule on esitatud 22.11.2010 – seega pärast karistuse tähtaja lõppu. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetul on õigus eeldada, et pärast katseaja lõppu on tal karistus kantud. Lisaks märgib kaitsja, et süüdimõistetul endal ei ole kohustust kriminaalhooldajale oma eksimustest teatada ning kui neid karistuse kandmise ajal ei avastata, siis pärast karistuse kandmise lõppu ei ole tema karistamine õige ega õiglane. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning D.M kaitsja määruskaebus rahuldamata. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et D.M on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Määruskaebuses on kaitsja leidnud, et D.M-ile karistuse täitmisele pööramise tõttu on rikutud ne bis in idem põhimõtet. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise järeldusega ei nõustu ning seda järgnevatel põhjustel. Õige on kaitsja viide KarS § 2 lg-st 3 tulenevale ne bis in idem põhimõttele, mille kohaselt ei tohi kedagi karistada sama süüteo eest mitu korda. Nimetatud põhimõtet on korduvalt käsitletud ning sisustatud ka Riigikohtu praktikas (lahendid 3-4-1-10-04, 3-1-1-120-06, 3-1-1-124-06, 3-1-1-57-08, 3-1-1-57-09). Ne bis in idem põhimõtte kohaselt on keelatud sama teo eest teistkordne kohtumõistmine ja isiku karistamine ning sellele vastava põhiõiguse eesmärk on tagada isikule võimalus teada, millised on riikliku sunni järelmid, mida võidakse kohaldada tema toimepandud süüteo tuvastamise korral. Lisaks kindlustatakse topeltkaristamise keelu abil õigusrahu ja välistatakse võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma täiendavat karistamist sama teo eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et karistuse täitmisele pööramise puhul ei ole tegemist teistkordse karistamisega, kuna iseenesest on süüdimõistetule juba karistus mõistetud, kuid tingimuslikult jäetud täitmisele pööramata või tingimuslikult täitmisele pööratud karistusest vabastatud, mistõttu on karistuse täitmisele pööramise instituudi kui sellise võimalik konflikt või kokkupuude topeltkaristamise keelu mõjusfääriga sisuliselt olematu. Märkimist väärivaks on asjaolu, et karistuse täitmisele pööramist ei saa käsitleda isiku teistkordse karistamisena. D.M mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 03.04.2006 otsusega ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Nimetatud karistuse kandmisest vabastati D.M Tartu Maakohtu 27.10.2009 määrusega ennetähtaegselt, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2,4,5,7 määratud kohustusi, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et D.M-ile mõisteti karistus Tartu Maakohtu 03.04.2006 otsusega ning kohus, vabastades D.M tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest, on pidanud võimalikuks juba täitmisele pööratud karistust asendada võimaliku vangistuse alternatiiviga, st süüdimõistetu tingimusliku ennetähtaegse vabastamisega. See tähendab, et kohtul oli D.M suhtes tekkinud veendumus, et vabaduses suudab ta olla õiguskuulekas ning alluda reeglitele, nagu ka selles, et D.M suhtes on talle mõistetud karistus täitnud eesmärgi. Käesoleval juhul on kaitsja hinnangul vaidlusaluseks küsimuseks, kas asjaolu, et D.M karistati LS § 7419 lg-s 2 sätestatud süüteo eest rahatrahviga, mille faktiline asjaolu – alkoholi tarvitamine – on käsitletav ka Tartu Maakohtu 27.10.2009 määrusega määratud kohustuse rikkumisena, välistab D.M-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohus leiab, et D.M, olles tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest 3 vabastatud, oli teadlik sellest, milliseid tingimusi tal täita tuleb. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kontrollnõuete eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle ning määratud kohustuste eesmärgiks saavutada süüdimõistetu edasine õiguspärane käitumine. Sellest tulenevalt ei saanud D.M jaoks olla kuidagi üllatuslik asjaolu, et tema suhtes karistus täitmisele pööratakse juhul, kui ta kontrollnõudeid või kohustusi rikub. Siinjuures on oluline asjaolu, et igasugune kohustuste rikkumine ilma mõjuva põhjuseta toonuks kaasa karistuse täitmisele pööramise. Asjaolu, et täitmisele pööramise tingis osa teost, mis vastas ka LS-is sätestatud süüteokoosseisule, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et topeltkaristamise keelu küsimust ei tekiks mingil juhul ka olukorras, kus katseajal oleks D.M toime pannud kuriteo, mille eest karistuse mõistmisel tulnuks mõista D.M-ile liitkaristus KarS § 65 alusel. Seega ei erine käesolev olukord, kus D.M on karistatud väärteokorras eelnimetatud olukorrast. Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. Siinkohal nõustub aga ringkonnakohus maakohtu poolt märgituga, et D.M suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et D.M oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast kohustusest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et D.M karistuse täitmisele pööramise välistab ka asjaolu, et kriminaalhooldaja on esitanud erakorralise ettekande pärast katseaja lõppu. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et rikkumise on D.M toime pannud katseajal, kuid karistuse kandmisest vabanetakse lõplikult alles juhul, kui katseaeg on edukalt läbitud, st süüdimõistetu on järginud kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi. Seega ei ole võimalik D.M katseaega lugeda õnnestunuks. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et vastavalt KrHS §-le 31 ei ole kriminaalhooldusametnikule sätestatud kindlat tähtaega erakorralise ettekande esitamiseks, kuid tulenevalt eelnimetatud sättest ja KarS § 76 lg-st 5 tuleneb kriminaalhooldusametnikule kohustus erakorralise ettekande esitamiseks juhul, kui süüdimõistetu on talle kohtulahendiga määratud kohustusi rikkunud. Samas on oluline ka rõhutada, et iseenesest ei ole aegunud ka D.M suhtes tehtud kohtulahendi täitmine. Siinkohal tuleb ka märkida, et kui ennetähtaegselt vabastatud süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mõistetakse talle liitkaristus KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel alles uue kuriteo eest süüdimõistmisel ja karistamisel. Seega eelduslikult pärast katseaja lõppu, kuid nimetatud asjaolu ei välista kohtul liitkaristust mõistmast. Ühtlasi ei saa olla erakorralise ettekande esitamist välistavaks asjaoluks, kui süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise eest näiteks ka õigeks mõistetakse, sest see ei muuda asjaolu, et süüdimõistetu pani katseajal toime rikkumise, mistõttu ei ole seda edukalt läbinud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.M-ile mõistetud, kuid ennetähtaegse vabastamise tõttu ärakandmata jäänud karistus tuleb täitmisele pöörata ja määruskaebus jätta rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Ago Kutsar