Obsah (7)

§ 312§ 63§ 61§ 60§ 289§ 296§ 321

1-06-9331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2007 Tartu Kriminaalasja number 1-06-9331 (05260201312) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit L

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

1. novembri 2006 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. jaanuarist
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
4. veebruarist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. veebruarist
7. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 10.11.2006 otsusega tunnistati T.Z süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 49 680 krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võeti T.Z ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Maakohus arutas T.Z-i süüdistust KarS § 424 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 02.08.2005 kell 07.30 XXX, mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX XXX isikuna, keda on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 21.10.2004 rahatrahviga 7200 krooni. T.Z ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt väljus ta 02.08.2005 hommikul kella 7.30 ajal oma kodunt XXX ja asus sõitma tööle XXX. Alkoholi oli ta tarvitanud viimati eelmisel õhtul kella 7-8 paiku, juues 2-3 pudelit lahjat Ice õlut. Sõitis Alatskivilt Palale, kus tegi peatuse kaupluse juures ja ostis pudeli mineraalvett rohtudele peale võtmiseks. See pidi olema enne kella kaheksat. Seejärel jätkas ta sõitu ja Saare ristist Palamuse pole sõites avastas, et tal on maha unustatud tähtis töödokument. Ta pööras auto ümber laskumise peal majade juures enne Maarja Kudina risti jõudmist. Ta oli kodunt sõitnud umbes XX km. Ümberpööramine võis toimuda peale kella kaheksat. Seejärel sõitis tagasi XXX poole kiirusega 90-100 km tunnis. Ta sõitis autoga väravast sisse, läks tuppa, võttis toast vajaliku kausta, siis võttis köögilaualt pokaali mahla värvi joogiga ja jõi ära. Kui oli ära joonud, siis tundis, et klaasis oli midagi muud kui mahl. Seejärel läks õue ja siis tuli politseiauto. Ta puhus, näit oli 0,
8. Ta ei selgitanud midagi alkoholilõhna põhjusest, kuna oli endast väljas. Peatumismärguandele reageerimata jätmist ta ei tea, peatamist politsei poolt ta näinud ei ole. Esimest korda nägi politseid oma koduõuel. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on T.Z-i süü tõendatud: - Tunnistaja A.V ütlustega, et oli ilus suveilm, nähtavus ideaalne. Ta teostas liiklusjärelevalvet koos abipolitseinik I.L ja jäid seisma Maarja-Kudina risti. Valget värvi sõiduauto lähenes Saare poolt suure hooga ja äratas tähelepanu sellega, et lohu pealt edasi jõudes võttis järsult paremale, pööras ringi ja jätkas liikumist samas suunas, kust tuli. Ilmselt juht märkas politseiautot ja liikus tagasi. Rikkumise algusaeg fikseeriti politseiauto kella järgi. Sisselülitatud vilkuritega asuti valgele autole järgi sõitma. Eessõitva autoga oli kogu aeg silmside kuni lõpuni välja. Järgi valgele autole aga ei jõutud. Palamuse teelt Tartu-Jõhvi teele pööramisel oli näha, et valge auto pöörab Pala poole. Sõõru metsavahel algas kruusatee, mis suundub Alatskivile, silmside jätkus, kuid järgi ei jõutud. Nii sõideti Alatskivile, kus sõidukil järgi sõites jõuti ühele teeotsale ja heledat värvi sõiduk seisis ühe maja juures, juht avas 2 väravat, istus sõidukisse ja sõitis hoovi. Tunnistaja sõitis politseiautoga värava juurde, peatus ja tuli autost välja. Ta laskis juhil puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet ja seda näidati juhile. Ta koostas joobe tuvastamise protokolli ja juht ei nõustunud sellega, nõudis ekspertiisi. Nii nagu juht politseiautosse protokolli koostamiseks istus, nii ta sinna ka jäi ja autost enam ei väljunud, siis sõidetigi Jõgevale. Eessõitjale jõuti järele nii lähedale, et too pidi kindlasti politseiautot oma järel nägema, ilm oli ideaalne, nähtavus hea ja sadu polnud. Kruusatee küll tolmas, kuid sellegipoolest nägid nad eessõitvat autot. Kurvis pööramise peal kaotati tõesti eessõitjaga hetkeks silmsideme, kuid see taastus kohe ja eessõitja tänavaotsa jõuti siis kui too avas väravat. - Tunnistaja I.L ütlustega, et nad jäid politseiautoga Kudinale ristmiku lähedale. Vanassaare poolt nägid sõiduautot tulemas, mis enne neid umbes 150 meetrit võttis tee serva, pööras ringi ja sõitis tuldud teed tagasi. Tunnistaja lülitas sisse vilkurid ja koos paarimehega asusid sõidukile järgi sõitma. Jälitatav auto oli kogu aeg nähtav kuni maja juurde jõudmiseni. Kui tunnistaja auto pööras selle tänava otsa, nägi ta, et valge auto jäi seisma, mees tuli välja, tegi väravad lahti ja sõitis autoga õue. Kui nad majade vahele jõudsid Alatskivil, siis kadus eessõitnud sõiduk hetkeks jah silmist. Süüdistatav on ajavahemiku kohta, mis algab hetkest kui T.Z jõudis autoga oma kodumaja värava ette kuni hetkeni, mil tunnistajad astusid T.Z-i maja õues tema juurde, andnud erinevaid ütlusi kolmes variandis. Kohtuistungil, et sõitis autoga lahtisest väravast sisse, läks autost tuppa, suhtles elukaaslasega, võttis toast mapi ja jõi köögis kokteili ja seejärel enam elukaaslasega ei suhelnud ja tuli majast välja, kus kohtaski politseinikke. Kohtueelsel uurimisel, et jõudes kodu hoovi, läks koheselt tuppa, et dokumente võtta, oli joogijanu, nägi köögilaual klaasi joogiga, jõi peaaegu kõik ära, oli imelik maitse. Peale seda läks uuesti välja, juurde sõitis politseipatrull. Kohtueelsel uurimisel veel, et ajas sõiduki hoovi ja tuli värava juurde ja siis tuli politsei. Tõendamist leidis, et süüdistatava ütlused, et pärast T.Z-i sõitmist autoga oma kodumaja hoovi tuli kohe politsei, on kooskõlas tunnistajate A.V ja I.L ütlustega. Kuna neid süüdistatava ütlusi kinnitavad samataolised tunnistajate ütlused, on need ütlused usaldusväärsed ja õiged. Usaldusväärseteks ei saa aga lugeda süüdistatava ütlusi õuesõitmise ja sellele järgneva kohta, kuna need on vastuolus nii omavahel kui ka tunnistaja K.K ütlustega olulistes detailides. Vastuolud olulistes detailides on põhjustatud asjaolust, et süüdistatav ja tunnistaja ei kirjeldanud tegelikkuses asetleidnud tegevusi, vaid esitasid väljamõeldud versiooni kokteilijoomisest seletuseks selle kohta, kuidas alkoholijoove võis tekkida pärast sõiduki juhtimist. Seega hetkest, mil T.Z jõudis autoga oma koduõue väravani kuni hetkeni, mil politseiametnik A. V astus õues tema juurde, toimus T.Z-i tegevus järgmiselt: ta peatas auto värava ees, avas värava, sõitis autoga hoovi ja tuli autost välja. Siis astus tema juurde A. V. Sellisena kirjeldasid T.Z-i tegevust tunnistajad A. V ja I.L , sama rääkis T.Z ka ise. Tunnistajate A.V ja I.L ütlused välistavad võimaluse, et T.Z pärast koduõuele jõudmist käis majas, kus jõi alkoholikokteili. Seega on tõendatud, et pärast koduõue sõitmist ja sõidukiroolist tõusmist toimus kohe alkoholijoobe mõõtmine alkomeetriga ja tuvastati T.Z joove 0,4 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seda tõendas ka joobeseisundi tuvastamise protokoll. Mootorsõidukit juhtides oli T.Z alkoholijoobes. Tunnistajate A. V ja I.L ütlustega on tõendatud, et nad sõitsid politseiautoga kuni Alatskivini järel heledal sõiduautol, mille juhiks osutus T.Z ja et politseivärvides operatiivautol põlesid sinised ja punane vilkur. T.Z-i juhitav sõiduk oli tunnistajate A. V ja I.L 3 vaateväljas alates Maarja - Kudina teeristist kuni koduõue jõudmiseni Alatskivil ja T.Z-ile anti operatiivsõiduki töötavate vilkuritega märguanne peatumiseks. T.Z ei peatunud ja tema käitumine kui väärtegu on fikseeritud ka väärteoprotokollis. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused kirjeldavad ühetaoliselt seda kohta Maarja – Kudina teeristi lähedal, kus T.Z-i juhitav sõiduk ümber pööras. Järelikult pidid tunnistajad seda ümberpööramist pealt nägema. Asjaolu, et peaaegu samaaegselt T.Z-i endaga jõudis tema maja juurde Alatskivil, s.o. rohkem kui 30 kilomeetrit eemal, politseiauto, tõendab, et politseiauto pidi sama marsruuti läbima T.Z-iga väga lähestikku nii ajas kui ka ruumis. T.Z-i ütlused, et tema ei näinud juhtides sõidukit rohkem kui 30 kilomeetrit kuni Alatskivini kurvidega teel politseiautot, ei olnud usaldusväärsed. Seega T.Z, pannes toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tunnistaja K.K ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja kirjeldas sündmuse toimumist sellisena, nagu see ei ole tõepärane. Nimelt pärast seda, kui ta oli elukaaslast T.Z-i püüdnud hüüdega peatada ja T.Z ei peatunud, ei tundnud ta huvi, kuhu T.Z jäi, kes on õues või mis seal toimub. Selline käitumine pereliikmete vahel ei ole inimlikult tõepärane. See kirjeldus on vastuolus ka tunnistaja ütlustega kohtueelsel uurimisel. Seega ei ole K.K ütlusi võimalik arvestada kui tõeseid. Samuti ei teadnud tunnistaja M.S , kes on Pala kaupluses müüja, mis toimus enne või pärast selle isiku poeskäiku, ta ei teadnud ka, mis kuupäev või nädalapäev see oli. Seetõttu ei saa seostada tunnistaja M.S ütlusi kõnesoleva kuupäevaga. Alkoholilõhna kohta ei osanud tunnistaja samuti midagi öelda. Seega pani T.Z temale inkrimineeritava kuriteo toime tahtlikult, juhtides sõidukit, olles teadlik, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.Z-i käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu T.Z-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega mõista T.Z õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Juhul kui otsust peetakse süü tõendatuse osas seaduslikuks, siis palutakse vähendada määratud karistust vähemalt 1/3 võrra nii põhi- kui lisakaristuse osas. Apellatsiooni kohaselt on kohtulik uurimine läbi viidud ühekülgselt ja rikutud on kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuse järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. T.Z-i süüd kinnitavad ainult patrullpolitseinike A.V ja I.L paljasõnalised ütlused. Tunnistaja K.K ja süüdistatava T.Z-i ütlustes ei ole tõendamiseseme seisukohalt olulistes faktides vastuolusid. Tunnistajate I.L ja A.V ütluste kohaselt alustasid nad Kudina - Maarja ristist sisselülitatud vilkuritega valge sõiduauto jälitamist kella 7.30 paiku. Vastavalt süüdistatava T.Z-i ütlustele, kes on sama marsruuti sõitnud juba üle 30 aasta, on Alatskivi ja Kudina-Maarja risttee vaheline vahemaa ligikaudu 32 kilomeetrit ning süüdistatav ei saanud samal ajal olla Alatskivil ja Maarja-Kudina teeristi läheduses korraga. Ümberpööramise ajal ei näinud süüdistatav kuskil seisvat politseisõidukit. Ümberpööramise kohalt Saarelt Palamuse poole on süüdistatava sõnul laugjas org ja tee on seal tema sõnul selgelt nähtav 800-1000 meetrit. A.V ütluste kohaselt oli eessõitja edumaa suur. Tunnistaja I.L on andnud ütlusi, et Alatskivile jõudes oli politseiauto jälitatavast autost maas umbes 500 meetrit ja kui valge auto majade vahelisele tänavale keeras, kaotasid nad selle lühikeseks 4 ajaks silmist, sest seal on järsk kurv. Tunnistaja A. V kinnitas samuti, et mingil hetkel, kui süüdistatav kodu poole keeras, siis ei näinud teda, kui järgi jõudsid, siis nägid, et süüdistatav tegi väravat lahti. A.V ütluste kohaselt sõitis valge auto tänava otsast vaadates esimese maja õuele, I.L arvas aga, et teise või kolmanda maja õuele. Tegelikult on aga XXX teine maja tänava otsast, milleni on peale piiratud nähtavusega täisnurkset pööret 25-40 m. Maja on ümbritsetud taraga, ning tänava ääres kasvavad puud, mis võivad varjata vaadet tänava otsast õuele kaugemalt kui umbes 25-30 m kauguselt. Seega on kaheldav, et olles jälitatavast autost umbes pool kilomeetrit tagapool jõudis politseiauto läbida 500 meetrit enne täisnurkset pööret ja lisaks 25-50 m peale pööret XXX ning jõudis XXX maja ette samal hetkel kui jälitatava auto juht hakkas autost väljuma. Süüdistatav on täpsustanud, et vahemaa väidetavast ümberpööramise kohast ehk väidetavast kuriteo toimepanemise kohast Kudina - Maarja risti lähistelt Alatskivile on ca 32 kilomeetrit, millest umbes 17 km on kruusakattega tee, mis kuiva ilmaga tolmab tugevalt. Tolm vähendab oluliselt nähtavust teel, eriti kui sõita teise auto järgi. Lisaks paljudele teekäänakutele on sellel marsruudil vähemalt kuus peaaegu 90 kraadist pööret (pööre Alatskivi-Tartu mnt-le; sellelt maanteelt pööre vasakule Pala poole, Peale Sõõru asulat pööre paremale Nõva Kokora poole, Kokoralt pööre paremale Alatskivi teele, enne Alatskivit pööre vasakule ja siis parempööre majade juurde XXX ja vasakpööre majaõue). Sama kinnitas ka tunnistaja A. V, kes oli politseiauto roolis. Süüdistatava ütluste ja tunnistajate A.V ja I.L ütluste vastuolude tõttu tuleb kahtluse alla seada tunnistajate ütlused selle kohta, et politseiauto jälitas alates kella 07.30 süüdistatava poolt juhitud sõiduautot kogu 32 kilomeetrit kuni XXX maja hoovi pööramiseni, olles kogu aeg visuaalses kontaktis eessõitjaga ning et tunnistajad nägid auto peatumist, hoovi sõitmist ja seda, et sellest väljus süüdistatav T.Z, kes oli kogu aeg tunnistajate vaateväljas ja enne joovet näitava indikaatorvahendi kasutamist majas ei käinud. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise protokollile 02.08.2005 toimus joobe tuvastamine Alatskivil kell 08.
9. Kui konstaabel A. V ja tunnistaja asusid kell 7.30 Kudina - Maarja ristilt valget sõiduautot jälitama, siis tekib küsimus, kas politseiauto sõitis vilkuritega arvatavat rikkujat jälitades 32 kilomeetrit Alatskivile üle ühe tunni, st. kiirusega vähem kui 32 km/h. Samuti seab selline ajaline vastuolu kahtluse alla tunnistajate A.V ja I.L ütluste usaldusväärsuse, et nemad olid jälitatava autoga kogu aeg silmsidemes ja nägid kui meesterahvas väljus peale auto peatumist autost. Asjas kogutud tõenditega fikseeritud sündmuste ajaline ebakõla kinnitab süüdistatava seisukohta, et tema alustas kodust sõitu kell 7.30, peatus enne kella 8.00 Pala poe juures ja peale tagasipööramist sõitis kiirustades tagasi Alatskivile, väljus oma õuel autost, käis toas, võttis mahaununenud dokumendid, jõi kokteili, milles oli ka alkoholi, tuli uuesti välja, läks väravat avama ja siis märkas lähenevat politseiautot, mis peatus tema aia ääres. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks väidab polisepatrull, et alustas jälitamist kell 7.30 ja millega sisustati tund aega ja neli minutit kuni joobeseisundi tuvastamise protokolli koostamiseni. Juhul kui toimus jälitamine ja jälitatav auto lisas tunnistajate ütluste kohaselt peatumise märguannet eirates kiirust, siis tõenäoliselt pidi põgenev autojuht ületama ka lubatud sõidukiirust. Süüdistatava seisukohta tõendab ka asjaolu, et väidetavalt kogu jälitamise kestel silmsidet mitte kaotanud patrull ei tabanud menetlusalust isikut auto roolist üldkasutataval teel või tänaval. Seega ei ole joobes mootorsõiduki juhtimine antud juhul tõendatud. Joobeseisundi tuvastamise protokoll ja joobeekspertiis teostati menetlusalusele isikule, kes ei olnud mootorsõiduki roolis vaid tuli oma suvemaja õueväravat avama. Joobeseisundi tuvastamise protokollis ei ole täidetud tehiolude kirjelduse tabelis menetlusaluse isiku sõidukist väljumisel tema käitumist ja seisundit iseloomustav tabeliosa, kuigi tunnistajad A. V ja I.L kinnitasid, et nägid oma ütluste kohaselt T.Z-i autost väljumas ja väravat avamas. 5 Menetlusalune isik ei eita alkoholi tarbimist, kuid see toimus peale Alatskivile saabumist ning autoroolist lahkumist. Süüdistatava sellekohaseid ütlusi tõendavad ka tunnistaja K.K ütlused. Süüdistatava poolt alkoholiga kokteili tarbimine ei olnud tahtlik vaid eksimuse tõttu toimunud. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 32 esitatud ekspertarvamus kinnitas, et T.Z kell 09.45 võetud verest ja seerumist leitud etanooli konsentratsioon 0.82 promilli iseloomustab alkoholi manustamise järgset platoofaasi, st tõendab, et T.Z tarvitas eelandmetes esitatud tingimustel alkoholi 60-90 minutit enne vereproovi võtmist, arvatavaks ajaks võib olla kell 8.
10. Seega on kõrvaldamata vastuolud süüdistatava, tunnistajate K.K ja M.S ütluste ning tunnistajate A. V ja I.L ütluste vahel sündmuste toimumise ajalisuse ja visuaalse jälgitavuse osas. Kuna antud kriminaalasjas on tõendite hindamisel kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süü osas, tuleb vastavalt süütuse presumptsioonile ja

§-le 7 lg 3 selline kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt

§-le 342 lg 3 p 1. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, nagu seda apellatsioonis välja tuuakse. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi sisulisi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Samuti ei ole alust karistuse kergendamiseks. Maakohus on põhjalikult motiveerinud (II kd lk 71) T.Z-ile mõistetud karistust ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonis ei ole välja toodud mitte ühtegi asjaolu, millele toetudes taotletakse põhi- ja lisakaristuse vähendamist vähemalt 1/3 võrra. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (II kd lk 66-71). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlustele süüdistatav kas õigeks mõista või süüdi tunnistamise korral määrata tunduvalt kergem karistus kui seda taotles prokurör, mis esitati kohtulikes vaidlustes (II kd lk 59-60). Sama taotlust korratakse ka apellatsioonis (II kd lk 74-78), kus leitakse, et kohtulik uurimine on läbi viidud ühekülgselt ja kohtu poolt on rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata süüdistatava ning tunnistajate K.K ja M.S ütlused ning on alusetult lugenud süüdistuse tõendatuks, tuginedes politseitöötajatest tunnistajate A.V ja I.L i ütlustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega (II kd lk 66-71) T.Z-i süü tõendatuse kohta, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohtu otsus vastab

§ 312

p 1 ja 2 nõuetele, sest otsuses on esitatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti on esitatud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja on toodud põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Vastuseks apellatsioonis toodud väidetele tõendite hindamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist:

§ 63

lg 1 annab tõendite loetelu ja lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid.

§ 61

lg 1 kohaselt ühelgi 6 tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§ 60

lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 60

lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 289

sätestab kohtueelses menetluses tunnistaja poolt antud ütluste avaldamise alused ristküsitlusel.

§ 296

sätestab uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamise korra. Seega on kohtu otsustada, mida ta lisaks seaduses sätestatud tõendite loetelule veel loeb tõenditeks, kuidas ta neid hindab ja kas loeb konkreetse tõendiga midagi tõendatuks või ei. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kohtulik uurimine viidi läbi ühekülgselt. Igakülgset tõendite uurimist näitab asjaolu, et maakohus rahuldas kaitsja taotluse (II kd lk 13) ning kutsus välja tunnistajad K.K , M.S ja ekspert M. T . Maakohus on lugenud T.Z-i süüd kinnitavateks tõenditeks tunnistajate A.V ja I.L ütlused, samuti ka dokumentaalsed tõendid (II kd lk 67-68). Seejuures on põhjendatud, miks loeti mitteusaldusväärseks süüdistatava ütlused, et ta jõudis toas ära käia, seal kokteili juua ja et alles siis õue tagasi minnes jõudsid sinna politseinikud ja käskisid tal puhuda (II kd lk 67). Samuti on põhjendatud, miks tunnistaja K.K ütlused ei ole usaldusväärsed (II kd lk 70-71) ning miks tunnistaja M.S ütlused ja Lõuna Politseiprefektuuri 01.11.2005 kiri ei oma tõenduslikku tähendust (II kd lk 69-70). Samuti on antud hinnang eksperdi selgitustele ekspertiisiakti sisu selgitamise kohta (II kd lk 70). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohtu järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistajad A. V ja I.L jäid selle juurde, et nad nägid, kuidas auto, mida nad jälitasid, jäi ühe maja ees seisma, juht väljus autost, avas värava ja sõitis õue ning väljus autost, hakkas maja poole minema ja seejärel tunnistajad kutsusid juhi enda juurde ja palusid alkomeetrisse puhuda ning see näitas joovet (II kd lk 36-37, 39-40, 42, 44). Apellatsioonis ei olda nõus, et nimetatud tunnistajate ütlused on saanud T.Z-i süüditunnistamisel määrava tähtsusega tõenditeks. Apellatsioonis seatakse nende tunnistajate ütluste usaldusväärsus kahtluse alla ja leitakse, et nende hindamisel on jäetud tähelepanuta vastuolud muude uuritud tõenditega. Järgneb väidetavate vastuolude loetelu (II kd lk 76-78). Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus ei ole tõendite vastuolulisust käsitlenud. Eelpool on leheküljeliselt viidatud, et maakohus põhjalikult analüüsis kõiki uuritud tõendeid ja andis hinnangu, milliseid neist ta luges usaldusväärseteks ja milliseid mitte. Seetõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks veelkord hakata maakohtu sellekohaseid põhjendusi üle kordama. Apellatsioonis viidatud väitele, et politseinikud ei saanud T.Z-i kell 07.30 näha, on maakohus oma otsuses hinnangu andnud (II kd lk 69). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et nimetatud kellaaeg ei oma määravat tähtsust, sest see mahub ajavahemikku kui T.Z, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega (II kd lk 68), et T.Z on tehtud kindlaks alkoholijoobe olemasolu kohe pärast sõidukiroolist tõusmist pärast seda kui ta oli juhtinud sõidukit Jõgeva-Palamuse-Saare teel, seal 22. kilomeetril ümber pööranud ja Alatskivile tagasi sõitnud. T.Z-i juhitav sõiduk oli tunnistajate A.V ja I.L vaateväljas alates Maarja-Kudina teeristist kuni koduõue jõudmiseni XXX. Alkoholijoove tuvastati T.Z 02.08.2005 kell 08.34. Ta ei nõustunud kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja nõudis arstlikku ekspertiisi (I kd lk 10). Ekspertiisis tuvastati tal kerge alkoholijoove. T.Z ei ole ekspertiisis eitanud eelnevat alkoholi tarvitamist ja on öelnud (I kd lk 12), et viimati tarvitas ta alkoholi eelneva päeva õhtul, so 01.08.2005 õhtul jõi õlut. Ka maakohtus T.Z kinnitas, et 01.08.2005 õhtul kella 19-20 paiku jõi õlut (II kd lk 28). Seega ei ole faktidega kooskõlas apellatsioonis toodud väide (II kd lk 78), et T.Z tarvitas alkoholi alles peale autoroolist lahkumist. 7 Apellatsioonis ei olda nõus maakohtu järeldusega (II kd lk 70), et antud asjas kõrvaldamata kahtlusi ei esine. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et sellised kahtlused on apellantidel, ei tähenda automaatselt seda, et need on objektiivselt põhjendatud. Vastavaid väiteid ringkonnakohtus kontrollitakse.

§ 321

lg 2 p 4 ja 5 kohaselt apellatsioonis märgitakse, millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused, samuti tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida. Seega peab õigeksmõistmist taotlev apellant näitama tõendid, mis tema arvates lükkavad ümber maakohtu süüdimõistva otsuse põhjendused ja järeldused. Apellantide väiteid kõrvutatakse faktiliselt tuvastatud asjaoludega ning kui esinevad

§-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused, siis otsus tühistatakse. Antud kriminaalasjas ringkonnakohus selliseid aluseid ei tuvastanud. Ringkonnakohtul pole kahtlusi, et süüdistus on tõendatud ning T.Z, olles alkoholijoobes, juhtis 02.08.2005 hommikul mootorsõidukit, pannes sellega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau