1-07-10228/46

1-07-10228 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-10228 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Gushchini (H.O) määruskaebus. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu Aleksandr Gushchini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 23.11.2010 määrusega jäeti Aleksandr Gushchin (H.O) temale Viru Maakohtu 07.08.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 07.08.2009 otsusega mõisteti H.O süüdi KrK § 197 lg 2 p 3, § 207 lg 1, § 100 järgi ning karistati 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 13.01.2006 ja lõpp 13.01.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta A. Gushchin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Süüdimõistetu on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud. Isikut on varasemalt karistatud varguse, huligaansuse ja külmrelva ilma loata kandmise eest. Käesoleval ajal kannab A. Gushchin vanglakaristust muuhulgas esimese astme isikuvastase kuriteo - tahtliku tapmise eest. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipidamise protokolli järgi kuulutati ta tagaotsitavaks 18.12.1995 kohtumäärusega ja peeti kinni 28.02.
5. Seega hoidis A. Gushchin aastaid kohtumenetlusest kõrvale. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole A. Gushchini puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdistatavat on vangistuse jooksul 4 korral karistatud distsiplinaarkorras. Peale viimast elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist 25.01.2010, on A. Gushchinil 2 uut distsiplinaarrikkumist. Rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole A. Gushchin oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Positiivseks tuleb tunnistada, et isik töötab vanglas majandustöödel koristajana ja on käinud psühholoogilisel nõustamisel. Arvestades A. Gushchini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust (viimane raske isikuvastane kuritegu tapmine), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. A. Gushchin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta hoidis 12 aasta jooksul kohtumenetlusest kõrvale. Tema käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vanglarežiimi tingimustes. Sellise raske isikuvastase kuriteo toime pannud isik peaks vanglas hoiduma distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. A. Gushchini varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). A. Gushchin ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, kuid kohus peab tema puhul eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis viha juhtimine või agressiivsuse asendamise treeningus osalemist vangistuse ajal. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Gushchin esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ähvardab teda Viru vanglas vanglaametnik XXX. Tema viibimine vanglas on tehtud väljakannatamatuks ja ohtlikuks tema elule. Materjale läbivaatav kohtunik nõudis aga raha, et teda karistusest vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Gushchinit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale mõistetud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ta on süüdi mõistetud väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ning tema vabastamine oleks antud hetkel ennatlik arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja ohtlikkust. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Gushchini suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses korduvalt -2- distsiplinaarkorras karistatud ning suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab kohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on vabaduses võimeline käituma kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles ennetähtaegsest vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine 2 aastat enne karistusaja lõppu ei ole võimalik. Kohtule on seadusega antud õigus otsustada, kas vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest või mitte. Käesoleval juhul on maakohus võtnud arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused on otsitud ja ajendatud pahatahtlikkusest. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar