Prokuröri abi Urmas Paal Süüdistatav B.I, isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti kodakondsusega; keskharidusega; emakeel eesti keel; ei tööta, kriminaalkorras karistatud 1-l korral 20.12.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Imbi Seimar Menetluse liik Kokkuleppemenetlus 2 , § 169 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.I
2 , ja mõista talle karistuseks vangistus 3 Süüdi tunnistada B.I
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.
lg.1 ja 3 alusel mõista raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.
120 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes B.I-le karistuseks 240 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 12 kuud.
§-le 69 lg 4 on B.I üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on B.I kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 lg 1 p 2, alusel välja mõista B.I-lt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot, toimiku koopia tegemise kulud 11,09 eurot ja kaitsjatasu 57,53 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: B.I, 1-11-5597, sundraha ja muud menetluskulud. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: B.I süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes lõi RJ teadvalt vale ettekujutuse ning kahjustas tema mainet kasutades ja edastades tema nõusolekuta teda tuvastavaid isikuandmeid, nimelt saatis 29.01.2010 mitmete AS Saku Metall töötajate e-posti aadressidele e-kaardi portaalilt www.saarlane.ee, märkides saatjaks RJ, e-posti aadressiga XXX, milles kutsutakse AS SMtöötava RJ´i abikaasa LJ sünnipäevale ja millele on lisatud link, LJ poolalasti fotole. 2 Samuti tema, lõi LJ teadvalt vale ettekujutuse ning kahjustas tema mainet kasutades ja edastades tema nõusolekuta teda tuvastavaid isikuandmeid, nimelt lõi 03.01.2010 suhtlusportaalis date.everyday.com kasutajakonto LJ (aadress XXX/), kasutajanimega XXX, mis sisaldas LJ sünniaega ja kohta ning mille kohaselt LJ soovib tutvuda mehega vanuses 2040 eesmärgiga salasuhe või armuke. Teist isikut tuvastavate andmete tema nõusolekuta kasutamise ja edastamisega eesmärgiga luua teise isikuna esinemisega temast teadvalt ebaõige ettekujutus, põhjustades sellega kahju tema seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani B.I toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. Harju Maakohtu 08.09.2008 otsusega nr 2-08-4817 kohustati B.I maksma oma XXXsündinud tütre HMJ´i ülalpidamiseks elatist 3000 krooni (191,73 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX lapse ema LJ´i kasuks. 16.09.2009 Harju Maakohtu otsusega nr 2-09-2009 vähendati väljamõistetud elatist 2175 kroonini alates 15.04.2009. Alates märtsist 2009 B.I elatist vabatahtlikult tasunud ei ole (viimane makse 09.02.2009 summas 2175 krooni). Kohtutäitur Terje Tšapis´e andmetel on LJ avalduse alusel 23.04.2009 algatatud täiteasi nr 029/2009/89, mille sisuks on elatise võlgnevus 26250 krooni. Kohtutäituri arvelduskontole on toimunud üks laekumine, so 11.06.2009 summas 2394,34 krooni, millest sissenõudjale on kantud 1907,34 krooni ning täitekulude katteks 487 krooni. Eesti Töötukassa andmetel oli B.I töötuna arvel võetud 12.082009 – 30.06.2010 ning tema arvelolek lõpetati 01.07.2010 seoses tema tööle asumisega. 22.09.2009-18.06.2010 maksti B.I-le töötutoetust summas 8883 krooni. Seega mittetasudes elatist alates märts 2009, so pikema aja jooksul, on B.I kuritahtlikult kõrvalehoidunud oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele HMJ´ile kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele HMJ´ile´le kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani B.I toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi esitatud ei ole Karistuse liik ja määr: Süüdistatav B.I, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt 2 prokurör taotleb kohtus B.I süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 (kolm) kuud.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 (kaks) kuud.
lg 1 ja 3 järgi mõista raskema karistuse suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud.
4 kuud s.o. 120 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes B.I-le karistuseks 240 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. 3 Vastavalt
§-le 69 lg 4 on B.I üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on B.I kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kohtuistungil jäi süüdistatav B.I sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.I 2 temale
,
sätestatud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310, § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.