Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2011. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6832 (11257000110) Kohtukoosseis Kohtunik Ruth Sild Koh

) § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav M.J - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *haridus, emakeel *, töökoht *, pitsameister, Kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistamata. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 08.06.2011 kell 02.25 kuni 08.06.2011 kell 14.50 /tl 13/ Kaitsja Vandeadvokaat Andres Rüütel RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista M.J

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses M.J eelvangistuses viibimise aeg 08.06.2011, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheks) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud 1 kuu 29-päevane vangistus üldkasuliku tööga 118 (ükssada kaheksateist) tundi. M.J-ile määratud 118 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata, et M.J teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.

elama oma alalises elukohas *, 4.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.
5. Kui M.J hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui M.J paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 4.7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta M.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista M.J-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-116832 menetluskulu/: - sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti; - määratud kaitsjatele makstud tasu 95 eurot 88 senti.
3. Ajatada punktis 5 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale määrata tasumata menetluskulud kogusummas 304 eurot 40 senti tasumisele osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 50,75 eurot tasuda
4. juuliks 2011, järgnevad osamaksed summas 50,73 eurot järgnevate kuude
5. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus M.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.juunil 2011 kella 02.25 ajal Haapsalu linnas Õpetaja 39 juures, liikudes Jaama tänava suunas, V. L.le kuuluvat ja enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Mitsubishi Pajero Wagon registreerimismärgiga * * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,08 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,98 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 sätetest, mille kohaselt juht loetakse 2 alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, juhtis M.J mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega M.J süüdistatakse

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus M.J-ile nõutud karistus:

§ 424

j ärgi kvali fi tseeri ta va kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale kaks kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.J kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 08.06.2011 kell 02:25 kuni 08.06.2011 kell 14.50 s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb üks kuu 29 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada ärakandmata karistus 1 kuu 29 päeva vangistust 118 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks on 6 kuud.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab M.J süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – M.J on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 08.06.2011, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. M.J-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x278,02):2 = 208 eurot 52 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A. Rüütel M.J kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 57,53 eurot /tlk 28/ ning kohtumenetluses 38,35 eurot, kokku 95,88 eurot. Kaitsja taotles ajatada menetluskulude tasumine poole aasta peale, kuna M.J ei ole võimalik korraga kulusid tasuda. Kohus rahuldab selle taotluse. Ruth Sild Kohtunik 3