1-07-4001/23

1-07-4001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-4001 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.L-i määruskaebus Tartu Maakohtu
3. mai 2010 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.L-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 04.05.2010 määrusega mõisteti Kars § 65 lg 1 alusel K.L-ile liitkaristus suurendades KarS § 64 lg 1 esimese alternatiivi alusel Tartu Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud karistust, s.o 1 aasta 11 kuu 4 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 02.03.2010 määruse alusel asenduskaristusena mõistetud 13 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestada 03.03.
5. Tartu Maakohtu 02.04.2007 otsusega karistati K.L-i muuhulgas KarS § 346 järgi rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses summas 2000 krooni. Tartu Maakohtu 02.03.2010 määrusega asendati Tartu Maakohtu 02.04.2007 otsusega mõistetud kandmata rahaline karistus KarS § 70 lg-te 1, 2 alusel 13 päeva vangistusega. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi kinnitas K.L 02.03.2010 kohtuistungil, et ta on nõus kandma asenduskaristusena mõistetavad vangistuse päevad koos Tartu Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud karistusega. Prokurör palus 02.03.2010 kohtuistungil asendada 40 päevamäära suurune rahaline karistus 13 päeva vangistusega. Prokurör taotles liita 13 päeva vangistust tervikuna Tartu Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud karistusele. Maakohus pidas põhjendatuks moodustada liitkaristuse KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-s 1 sätestatud esimese alternatiivi alusel suurendades Tartu Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.03.2010 määruse alusel mõistetud 13 päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega kuulub K.L-i poolt ärakandmisele liitkaristusena kohtulahendite kogumis 1 aasta 11 kuud ja 17 päeva vangistust. Põhjendatud on just kohaldada karistuste liitmisel kumulatsioonipõhimõtet ja suurendada mõistetud karistustest raskeimat. Kumulatsioonipõhimõte on kohaldatav eelkõige seetõttu, et Tartu Maakohtu 02.04.2007 otsuse järgi on K.L süüdi mõistetud dokumendi varguse eest. Tartu Maakohtu 03.03.2009 otsusega on K.L süüdi tunnistatud ja karistatud hoopis teiseliigiliste kuritegude eest. Kohus leidis, et selline karistuste liitmine vastab muuhulgas ka R. Karasmani süü suurusele ja karistuse üldpreventiivsele eesmärgile. K.L peab tunnetama ühiskonna etteheidet ka KarS § 346 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest ja mõistma, et karistuse õiglus seisneb ka selles, et iga erineva toimepandud teo eest tuleb reeglina kanda ka eraldi karistust. Kohtuniku arvates ei pea saama reegliks, et kõik kergemad karistused neelduvad raskemasse. Liitkaristus kandmise aja alguseks tuleb lugeda 03.03.
6. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K.L esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on tema karistuse liitmisel eelistada kumulatsioonipõhimõtet absorbtsioonipõhimõttele vastuolus põhiseadusega. Vaidlustatud määrus on vastuolus täpselt analoogilise jõustunud Tartu Maakohtu 16.09.2009 jõustunud määrusega, kus on kohaldatud absorbtsioonipõhimõtete suurendamata karistust. Samuti tuleb karistusõiguse ühe põhiprintsiibi kohaselt kohaldada isiku jaoks soodsamaid sätteid. K.L leiab, et sellise määruse puhul on ilmselt tegemist kohtuniku poolt tema diskrimineerimisega. K.L leiab, et ei ole alust kumulatsioonipõhimõtte kohaldamiseks. Ta ei ole kõrvale hoidunud määratud sundraha maksmisest, vaid ta viibis süüdimõistetuna Tartu vanglas, kus raha peeti kinni kohtukulude katteks, mitte sundraha katteks sama kohtutäituri poolt. K.L ei saa otsustada ega valida milleks täitur raha kinni peab. K.L ei ole süüdi, et Tartu vangla ei võimaldanud talle tööd, et ta saaks õigeaegselt tasuda rahalise karistuse 2000 krooni. -2- K.L leiab, et temale määratud karistus on vastuolus põhiseaduse § 12-15 sätetega. Vastavalt seadusele tuleb ka tema puhul rakendada absorbtsioonipõhimõtet ning kergem karistus tuleb lugeda kaetuks raskema karistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused kasutada K.L-ile liitkaristuse moodustamisel kumulatsioonipõhimõtet, on veenvad, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht, et liitkaristuse määramisel tuleb suurendada Tartu Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.03.2010 määruse alusel mõistetud 13 päeva pikkuse vangistuse võrra, ei ole vastuolus põhiseadusega, vaid on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Kumulatsioonipõhimõtte rakendamine on põhjendatud siis, kui süüdistatav on toime pannud eriliigilised kuriteod, mis K.L-i puhul nii ongi. Vastasel juhul võib süüdimõistetul tekkida arusaam, et talle ei olegi mõne kuriteo eest karistust mõistetud. Pealegi on maakohus raskemat karistust suurendanud vaid 13 päeva võrra, mille kandmine ei saa olla K.L-ile ülejõukäiv. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar