4-11-2974/7

Väärteoasi nr.4-11-2974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. september 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vartla K – J Vaab Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 06.07.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,009471 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik G.J, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: G.J, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse – esindaja: Helen Kommussar. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada G.J-i kaebus ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 06.07.2011.a. otsus väärteoasjas 31 nr. 2302,11,009471 osaliselt ning G.J-ilt Liiklusseaduse § 74 lg. 1 31 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 74 lg 2 alusel karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 /kolmeks/ kuuks. Teha uus otsus, millega jätta G.J-ilt Liiklusseaduse § 74 väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata. 31 lg. 1 kvalifitseeritud Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 06.07.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,009471 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 06.07.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,009471 tehtud otsusega tuvastati, et G.J 12.06.2011.a. kell 13:40, Rae vallas, Vaskjala külas, Ujula tee (supluskoha parkla), juhtides mootorsõidukit ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet ja sõitis otsa pargitud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju JA’ile ja AS’le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt juhtunud liiklusõnnetusest ettenähtud korras politseile teatamata. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku G.J-i poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik selgitab juhtunu asjaolusid, liiklusõnnetusest mitteteatamist põhjendab asjaoluga, et ei olnud teadlik selle toimumisest. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud Liikluseeskirja §-de 130 ja 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud tunnistaja ütlustega ja muude asjas kogutud materjalidega. Liiklusõnnetuse tagajärjel on varaline kahju tekitatud JA'le ja AS'le seega Liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas ning toimepandud tegu, liiklusõnnetuse põhjustamise näol, on karistatav Liiklusseaduse § 74`17 lg. 1 alusel. Seevastu liiklusõnnetusest mitteteatamine, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74'31 lg. 1 alusel, on vaadeldav iseseisva teona ja tuleb sellise teo eest määrata eraldi karistus. Liikluseeskirja § 130 kohaselt peab juht hoidma ohutut külgvahet. Sama määruse § 227 kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht juhtunust politseile teatama, kui juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastustava isiku ja sellele alla kirjutanud. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku vastulauses öelduga osas, mis kajastab toimunud sündmuse asjaolude selgitamist, ülejäänud osas jätab öeldu arvestamata kuna tuginedes menetluse käigus kogutud materjalidele (seal hulgas arvestades sõidukitel esinevate vigastuste asukohtasid ning nende ulatust) on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pidi tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral liiklusoludesse tajuma asjaolu, et toimus liiklusõnnetus. Olukorras kus menetlusalune isik lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt teatamata, on tahtlikult toime pandud õigusrikkumine millisega püütakse varjata eelnevalt toime pandud süülise teo asjaolusid. Arvestades eelpool toodut tuleb menetlusaluse isiku suhtes rakendada lisakaristust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Riik peab omalt poolt näitama ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse, samuti omab menetlusalune isik KarS § 424 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest kehtivat karistust. Menetlusalune isik G.J rikkus seega Liikluseeskirja § 130 ja § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja LS § 74 31 lg 1 järgi. 2 Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 5 lõikest 1, § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3, määras 17 kohtuväline menetleja G.J-ile LS § 74 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160 eurot. LS § 7431 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 68 trahviühiku ulatuses, s.o.272 eurot ja LS § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. KAEBUSE SISU G.J esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 06.07.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,009471 tühistada osaliselt ning nimelt uuesti hinnata menetlusalusele isikule määratud raske karistus, arvestades kaebuses toodud asjaolusid. 12.06.2011.a. menetlusalune isik G.J sõitis hommikul kalale Pirita jõele Jürisse. Kella 12 paiku päeval randa tuli palju rahvast. Parkimiseks määratud koht oli täis ja inimesed parkisid oma auto kuhu iganes, et lihtsalt kuhugi panna. Umbes kell 13:20 otsustas menetlusalune isik minna ära teise kohta. Ta pani paadi autosse ja hakkas sõitma. Auto raputas ohtrate teeaukude pärast ning ta pidi teiste autode vahel manööverdama. Ta sõitis rannast edasi Lasnamäe järve äärde. Telefoni tal kaasas ei olnud. Õhtul umbes kell 23:00 koju jõudes teavitas naine talle, et politsei otsis teda taga. 13.06.11 peale tööd võttis menetlusalune isik kohe politseiga ühendust ja sõitis Põhja Prefektuuri, kus seletas, et ei tundnud mingit puudutust teise autoga, sest tema auto oli täis koormatud ja raputas aukude tõttu. Ta pidi tunnistama oma süüd, sest ülevaatamisel leidis väikesed kriimustused enda auto paremalt küljelt. Kuna ta väljus autost vasakult poolt, ei suutnud neid varem tähele panna. Tal poleks olnud mingit põhjust sündmuskohalt põgeneda, sest teab, et liikluskindlustus maksab kinni kannatada saanud osapoolele tekkinud kahjud. Ta oli täiesti kaine, kiirust ei ületanud ja ei teinud kahju teistele. Esimesel võimalusel võttis ta ühendust politseiga ja andis auto üle. Ta ajas ka asjad korda oma kindlustusseltsiga. Lugupeetud kohtunik, selline asi juhtus menetlusalusel isikul esimest korda. Ta peab üleval kolmeaastast tütart . Ta aitab ka üleval pidada ja maksab elatisraha tütre emale . Menetlusalusel isikul on ka pangalaen. Kuna tema töö on otseselt seotud auto juhtimisega, sõltub tema sissetulek täielikult lubade olemasolust. Kui ta lubadest ilma jääb, ei suuda ta elatisraha maksta ning pere jõuab finantsiliselt väga raskesse seisu. Menetlusalune isik tunnistas täielikult oma süüd. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3