Kriminaalasi nr 1-08-14611 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.oktoobril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-14611 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.A elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks J.A, isikukood xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta J.A tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat summas 652,80 krooni. Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest Välja mõista J.A-lt kriminaalmenetluse kulud 652,80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. J.A tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „J.A 108-14611 kriminaalmenetluse kulud “. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.A elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.07.2009 kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõisteti karistus KarS § 64 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.12.2008 ja lõpp 28.04.
- kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei Kinnipidamisasutuses J.A ole vangistuse kestel karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust, eriala puudub. Omab töökogemust. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevusi pole kinnipeetavaga läbi viidud kuna kohtuotsus oli 2010.a. mais. Enne vangistust täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Tarvitas ka narkootikume. Kriminaalhooldaja toetab J.A ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhoolduse ettevalmistamise käigus kogutud ja analüüsitud andmete alusel teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku vabastada J.A vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametnik lähtub J.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise ettepanekut tehes eelkõige asjaolust, et J.A on vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel olemas garanteeritud elukoht ema juures munitsipaalkorteris ja samuti on ema nõus teda esialgu võimaluste piires materiaalselt toetama. Kuigi Tallinna Vangla hindamisrühm ei toeta J.A ennetähtaegset vabastamist, on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et J.A on alles väga noor inimene ja peaks olema veel kriminaalhooldusametniku poolt positiivses suunas mõjutatav. Uue kuriteo riskid on kõrged eelkõige seoses korduva kriminaalkorras karistatuse, võimaliku narkootikumide tarvitamise ja puuduliku majandusliku toimetulekuoskustega. Prokurör ei toeta taotlusi kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. J.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.A isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. J.A on varem 2-l korral kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel, pani taas toime uued kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust olid kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega (karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ning tutvusringkonda kuuluvad kriminaalsete kalduvustega isikud. J.A suhtes on täitmata rahalised nõuded üle 12 tuhande krooni, mis kokkuvõttes suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et J.A puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. J.A karistusaja lõpuni on jäänud veel kahe aasta. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.A vabastamisega temale Harju Maakohtu 09.07.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2010.a. kohtumäärusega Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
- Jätta Viru Maakohtu 26.10.2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu J.A kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldamata.
- Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt IdaViru Advokaadibüroo kaudu 600 krooni sealhulgas käibemaks 100 krooni, advokaat Nikolai Rõžovi poolt J.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 500 krooni, millele lisandub käibemaks 100 krooni, kokku 600 krooni riigituludesse. 3 J.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.A 108-14611 kohtukulud“.Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 4