← Eesti

1-10-14497/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.november 2010.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-14497 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi V.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi käskmenetluses Süüdistatav V.G V.G; isikukood: xxx; xxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Anne Sillaots RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.G KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 5000 (viis tuhat) krooni. VÕS § 1043 alusel välja mõista V.G-lt tsiviilhagi katteks 300 (kolmsada) krooni J.L´i kasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.G-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 600 (kuussada) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

  1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „V.G 1-10-14497, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  3. Selgitusse märkida „V.G, 1-10-14497, menetluskulud“. 1 Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on V.G-le esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on teda 06.05.2008.a karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt, seega olles KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isik, ajavahemikul 24.07.2009.a kell 23.00 kuni 25.07.2009.a kell 05.00 x linnas x tänav x maja eest võttis ära sinna pargitud J.L´ile kuulunud valget värvi motorolleri väärtusega 10 000 krooni. Samuti lõhkus V.G ära motorolleri iluliistu, millega tekitas kannatanu J.L´ile varalist kahju 300 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani V.G toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. V.G on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas on karistust kergendavaks asjaoluks isiku puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. V.G on varem kriminaalkorras karistatud. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et V.G on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et V.G-le tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 100 päevamäära, s.o 5000 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 50 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud. VÕS § 2 1043 alusel kuulub V.G-lt välja mõistmisele tsiviilhagi katteks 300 krooni J.L´i kasuks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p
  4. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 600 krooni. Anu Tammeniit kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.