S § 68 lg1 kohaldamisega 6 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 74 alusel mõistetud karistust ei pööratud tingimisi täitmisele ja määrati katseaeg 18 kuud. Katseaja kestel kohustati G.K täitma KarS § 75 lg1 p 1- 5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus G.K temale määratud registreerimisnõuet jättes ilmumata registreerimisele. G.K ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta neljal korral (16.03.2010; 18.05.2010; 22.07.2010 ja 21.10.2010). Seega rikkus ta KarS § 75 lg 1 p 2 järgi ettenähtud nõuet -ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik taotleb pikendada G.K-le määratud katseaega 2 kuu võrra s.o kuni 20.06.2011, mis annaks võimaluse efektiivselt viia ellu hoolduskavas püstitatud eesmärgid ja motiveeriks G.K seaduskuulekale käitumisele. Oma seletuskirjas G.K lubab, et kontrollnõudeid enam ta ei riku. G.K on Viru Maakohtu 21.10.2009.a. kohtuotsusega nr 1-09-6788 allutatud kriminaalhooldusele katseajaga 12.10.2009 -20.04.2011.a. 11.01.2010.a. selgitati G.K-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kontrollnõuete ja kohustuste mittetäitmise tagajärgi. G.K-le on määratud töövõimekaotus 80% alates 02.04.2008 - 30.04.2011. Töövõimetuspensionist peetakse kinni kohtutäituri poolt igakuuliselt 900.- krooni kohtukulude ja rahatrahvide tasumiseks. G.K läbis 20.05.2010 - 28.10.2010 sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Karistusregistri andmetel ei ole G.K alates katseaja algusest sooritanud ühtegi väärtegu. G.K lubab parandada oma käitumist ja palub kohtult anda talle võimalus jätkata kriminaalhoolduse all olemist tingimustel, et ta ei riku enam käitumiskontrollnõudeid ning edaspidi ilmub registreerimisele õigeaegselt. Vaatamata sellele, et G.K rikkus korduvalt registreerimisnõuet, hindab kriminaalhooldusametnik katseaja kulgu rahuldavaks, kuna süüdimõistetu käitumine vestluste ajal on olnud korrektne ja viisakas, ta on loomult avatud, mis hõlbustab temaga suhtlemist, ta tunnistab rikkumisi ja kahetseb tehtut, hindab oma käitumist objektiivselt, on suutnud hoiduda uutest seaduserikkumistest ning on läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
S § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud taotlusele lisatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja G.K-le määratud katseaega tuleb pikendada taotletud ulatuses. Katseajal ei ole G.K nõuetekohaselt täitnud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, jättes korduvalt registreerimisele ilmumata selleks määratud ajal. Kohus on seisukohal, et kuna kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt, süüdimõistetu asus paranemise teele ning arvestades kriminaalhooldusametniku arvamust ei ole otstarbekas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Seoses sellega peab kohus võimalikuks, edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks, pikendada G.K-le määratud katseaega. Taotletud ulatuses s.o 2 kuu võrra - katseaja pikendamine on proportsionaalne rikkumisega. Juhindudes KarS § 74 lg 4,
, § 432, kohus MÄÄRAS: Rahuldada kriminaalhooldusametnik Ain Nutovi taotlus ja pikendada süüdimõistetu G.K-le Viru Maakohtu 21.10.2009 kohtuotsusega nr.1-096788 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra s. o kuni 20.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.