1-05-1115/36

Kriminaalasi nr 1-05-1115 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2010.a, Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-05-1115 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Meeli Antonov Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav A.P Isikukood: xxx; elukoht: xxx; RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Vabastada A.P, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 11.10.
2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega 22.07.2012.a. katseajaga kuni KarS § 78 p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest. Kohustada A.P täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata A.P-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata. Määrata A.P katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldaja Aniita Matkuri järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 02.12.
3. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 11.10.
4. a otsusega kriminaalasi nr 1-05-1115 mõisteti A.P süüdi KrK § 141 lg 2 p 1,3; § 195 lg 3 ja § 15 lg 2 - § 101 p 2 järgi ning teda karistati 6-aastase vangistusega. Riigikohtu otsusega muudeti maakohtu otsust ning mõisteti A.P-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aastat ja 5 kuud vangistust, suurendades talle Tartu Maakohtu 11.10.2006 otsusega mõistetud liitkaristust (6 a aastat vangistust) Tartu Maakohtu 19.09.2001 otsusega mõistetud liitkaristuse (1 aasta 5 kuud) võrra. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 19.09.2001 otsusega mõistetud ja seisuga 22.07.2006 ärakantud liitkaristus 1 aasta ja 5 kuud vangistust ning mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa – 6 aastat vangistust – kandmise alguseks loeti 23.07.2006.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.07.2006.a ja lõpeb 22.07.2012.a. Tartu Maakohtu 03.03.2010.a määrusega jäeti A.P vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2010.a määrusega jäeti Tartu Maakohtu määrus muutmata, kuid määrati, et vanglal on õigus esitada vangistusseaduse §-s 76 lg 1 nimetatud materjalid kohtule 8 kuu möödumisel alates 25.03.2010.a. Seega õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 25.11.2010.a. A.P on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:
5. Tartu Maakohtu 29.05.2000.a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta vangistust;
6. Tartu Maakohtu 19.09.2001.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1,2,4 järgi 1 aasta vabadusekaotust; KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vabadusekaotust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 23.09.2009 kartseriga. Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta abikaasa ja poja juurde Tartusse. Enne vangistust töötas ametlikult, vabanedes võimalus tööle asuda AS-s xxx projektijuhina. Vangistuse ajal tööhõives ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Tartu Vangla andmetel kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Olemas toetav tugivõrgustik. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Proovinud nii kanepit kui ecstasyt, sõltlaseks end ei pea. Vanglas läbinud mitmed sotsiaalprogrammid („12 sammu“, „Vihajuhtimine“) ning osales vabakuulajana
7. klassi tundides. Tartu Vangla toetab A.P ennetähtaegset vabastamist koos lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametnik toetab A.P tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja poeg. Olemas töökoht AS-s xxx projektijuhina. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel l. A.P suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Kunagine sõltuvusainete tarvitamine on asendunud õppimise ja enesetäiendamisega. Vanglas läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ja eest keele kursused. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle 2 nädala jooksul vanglast vabanemisest ning mitte katkestada katseajal töösuhet ilma mõjuva põhjuseta; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. A.P seletas kohtuistungil, et ta on teinud järeldused oma kuritegudest ja soovib pöörduda õiguskuulekate eluviiside juurde. Vanglas on ta läbinud sotsiaalkursusi ja vabaduses tahab jätkata poolelijäänud õpinguid kõrgkoolis. Tal on elukoht ja lähedased seal. Töökoht on olemas. Reaalne töö on Tartumaal, Kambjas. Kohtuotsusega temalt välja mõistetud rahalised kohustused on täidetud. Alkoholi tarvitamist või selle tarvitamise vajadust eitab. On nõus alluma kriminaalhooldusele ning nõustub piirangutega ka elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et A.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on varajane, sest kanda on jäänud veel suhteliselt pikk karistusaeg. Arvestada tuleb kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Järgmisel tähtajal on käitumiskontrollile tingimis ennetähtaegne vabanemine tõenäolisem. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et A.P on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Ta kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Karistusajast on kantud 2/3 ning seetõttu on KarS § 76 lg 2 p 2 alusel formaalne alus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. VangS § 76 järgi piiranguid ei ole. A.P iseloomustatakse vanglast positiivselt ja sellest järeldub, et puuduvad etteheited tema käitumisele karistuse kandmise ajal. A.P on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on võimalus vabanemise järel lühikese aja jooksul tööle asuda. Sissetuleku olemasolu annab elatusvahendid. Vangla spetsialistid, ka kriminaalhooldusametnik leiavad, et A.P on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. A.P on valmis alluma kriminaalhooldusele. Ta on karistuse kandmise ajal sotsiaalprogrammides teinud tööd endaga ja seetõttu on resotsialiseerumisvõimalused head. Kriminaalhooldust toetab lähedaste inimeste võrgustik. Nendel asjaoludel on küllaldaselt materiaalseid aluseid ja ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Uute kuritegude toimepanemine sõltub A.P-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Täitmiskohtunik leiab, et kandmata karistusaja pikkus on ka kinnipeetavat distsiplineeriv ja õiguskuulekale käitumisele suunav asjaolu. Kandmata jäänud suhteliselt pikk karistusaeg võimaldab teostada kriminaalhooldust kui KarS § 76 lg 4 ettenähtud miinimumtähtajast pikemat aega. Ene Muts täitmiskohtunik