Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 25.08.2010 a. kella 02.20 ajal juhtis Tallinnas Juhkentali tn. 28 juures mootorsõidukit Nissan reg. nr. xxx, olles joobe-seisundis ( narkojoove amfetamiinist ); samuti tema 27.08.2010 a. kella 17.50 ajal juhtis Tallinnas Paldiski mnt. 145 juures mootorsõidukit Nissan reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( narkojoove amfetamiinist ) Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega E.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kahes kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et paar nädalat tagasi tarvitas rahusteid, üks tuttav andis talle 2 tabletti. Pärast manustamist tal tekkis väsimus ja jäi magama. 25.08 ta käis baaris, kus tarvitas põhiliselt sidrunivett. 27.08 ta hakkas sõitma Sauelt, vahepeal sõi ja jõi pudeli energiajooki. Paldiski ringil politsei märguandel politsei kontrollis tal dokumente ja ta toimetati Wismari haiglasse. Ta ei olnud narkojoobes, enesetunne oli hea; samuti kinnitab ütlusi selles, et 25.08 öösel ta juhtis mootorsõidukit, kuid narkojoobes ta ei olnud. Teadlikult ta mingeid aineid ei tarvitanud. Viimati tarvitas narkootikume mais või aprillis. Tuttav andis talle mingi ravimi, mis on paanikahoogude vastu. Need on rahustava toimega ja soodustavad und. Tarvitas seda ravimit umbes 2 nädalat tagasi. Sel ööl ta juhtis sõidukit bussijaama poole ja politsei märguandel peatas sõiduki. Politseiniku korraldusel puhus indikaatorvahendisse, kuid joovet ei tuvastatud. Kontrolliti dokumente ja ta toimetati Wismari haiglasse. Kohtuistungil lisab, et kahetseb juhtunut, läbis ravikuuri ja nüüd on tervis parem. Võib-olla talle anti tema teadmata narkootilist ainet, mida jõi vedelikuga sisse. Tunnistaja Jevgenia J poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.08.2010 a. ta oli politseipatrullis ja kella 17.35 ajal sai väljakutse Haabersti ringi juurde, kus kesklinna sõidab sõiduauto Nissan reg. nr. xxx, mille juht võib-olla joobes. Sõiduki juht märkas politseiautot ja hakkas kiirust lisama. Sõiduk peeti kinni Paldiski mnt. 145 maja juures. Juht oli narkojoobe tunnustega ja juhiks osutus E.G. Kutsuti kiirabi, mille töötajad tuvastasid tal narkojoobe. Alkomeetrisse puhumise näit oli 0, 00 mg/l. Isik toimetati narkoekspertiisi. Tunnistaja Marek K poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 25.08 ta oli politseipatrullis ja kella 02.20 ajal nägi sõidukit Nissan reg. nr. xxx, mis sõitis mööda Juhkentali tänavat Odra tn. suunas. Sõiduk peatatud ja juhiks oli E.G, kellel narkojoobe tunnused. Juht toimetati Wismari haiglasse. Süüdistatav tunnistab end inkrimineeritud kuritegudes süüdi ja kinnitab ka tuttava poolt saadud rahustite tarvitamist. Vaatamata tema eitusele narkootiliste ainete tarvitamisele ilma arsti ettekirjutuseta on ekspertiisiaktidega kinnitust leidnud fakt, et mootorsõidukit ta juhtis narkojoobes. Aktist nähtuvalt tema uriinis tuvastati amfetamiini, GHB, kanepi ja kokaiini ning proovimaterjal saadetud ainete lõplikuks tuvastamiseks EKEI-sse. Uuringu tulemusel leidis kinnitust, et tal esines amfetamiini, GHB ning märkusena, et tõenäoliselt ühe juhtumi ajal on tarvitanud GHB-d / t.l. 3 – 9, 24 - 29 /. Süüdistatava süü on lisaks ekspertiisiaktidele leidnud kinnitust ka tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja nende tarvitamise mõjul reaalset võimalust avaliku korra ja kaaskodanike ohtu seadmises, politseinikele elanikelt laekunud info kontrollimist ja aktiivset ning kohusetundlikku suhtumist avaliku korra kaitsel ja E.G kinnipidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, puhtsüdamlikku kahetsust, ravikuuri läbimist ja lubadust edaspidi käituda seaduskuulekalt, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.G
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 500 miinimumpäevamäära s.o. 1600 eurot.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 25.08.2010 a. ja alates 27.08.2009 a. kuni 29.08.2009 a. s.o. 4 ( neli ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 488 miinimumpäevamäära s.o. 1561.60 eurot.
1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 3 ( kolme ) kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 500 eurot kuus ja lõplikult rahaline karistus tasuda 20. juuniks 2011 a. 2 Välja mõista E.G-lt sundraha 417.03 Eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista E.G-lt ekspertiisitasu 230.91 Eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.