ja
p. 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.V elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Rein Napa riigiõigusabi korras. Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.V
–järgse kuriteo toimepanemises ja mõista S.V-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat 3 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 07.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.V-le mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.V
p. 1 –järgse kuriteo toimepanemises ja mõista S.V-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista S.V-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt
lg 2 alusel mõistetavat 9 kuu pikkust vangistust
p 1 järgi mõistetava 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.V-le mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata S.V eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2010 s.o 1 (üks) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks S.V-le mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada S.V-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 848 tundi (365+30+29 päeva) üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista S.V-lt KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskulu 130(ükssada kolmkümmend )eurot 72 senti ja sundraha 417(nelisada seitseteist)eurot 3 senti riigieelarvesse. KrMS § 423 , § 424 alusel tasuda S.V menetluskulud ja sundraha kaheksa kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena. Menetluskulu kanda Rahandusministeeriumi ühele järgnevast arvetest: nr 10220034800017 AS SEB pank, viitenumber 2800049874 ; nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874; nr.333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, viitenumber
Samuti süüdistatakse S.V selles, et tema 06.06.2010 kella 20.30 paiku Elva linnas Käo tn 2 asuva Käo poe juures rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ning kolmandate isikute juuresolekul lõi T.M. ’a rusikaga näo piirkonda, mistõttu T.M. kukkus maha ning seejärel lõi maas lamavale T.M jalgadega korduvalt näo- ja keha piirkonda, millega põhjustas T.M tervisekahjustusi. Seega pani S.V toime
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. .Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus :ei ole avaldatud. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja advokaat Aivar Kello tasu summas 19.17 eurot (300.00 krooni) ja advokaat Rein Napa tasu summas 19.17 eurot (300.00 krooni) + 38.35 eurot = 57.52 eurot. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.V-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat 3 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 07.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.V-le mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.V-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista S.V-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt
lg 2 alusel mõistetavat 9 kuu pikkust vangistust
p 1 järgi mõistetava 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.V-le mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata S.V eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2010 s.o 1 (üks) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks S.V-le mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada S.V-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 848 tundi (365+30+29 päeva) üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 23.02.2011 kohtuistungil prokurör Katrin Lindpere avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde; põhjendas karistuse ja selle asendamise valikut S.V-le. Süüdistatav S.V tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses
järgi ja
p. 1 järgi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et enam edaspidi õigusrikkumisi toime ei pane ning alkoholi tarvitamisest on loobunud. Kaitsja advokaat Rein Napa kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Valitud karistus ja selle asendamine ÜKT-ga ning kontrollnõuete täitmisega on mõjus vahend S.V mõjutamiseks. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava S.V vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad S.V süüdistust
ja
Seega tuleb S.V süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi ja
p.1 järgi ning mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 07.01.2011.a. sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga, karistuse asendamisega. Vastavalt KrMS § 180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417, 03 eurot. Menetluskulu on ka kaitsjatasu riigiõigusabi korras esitatud kaitse eest 15, 06 eurot , postikulu 15, 66 eurot ; kulud kokku 130,72 eurot. Kohus kohaldab KrMS § 423 , § 424 alusel sätteid ja ajatab S.V-le menetluskulude tasumise kaheksale kuule kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena. Kohtunik : 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.