Toimik nr 1-08-14619 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-14619 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.A, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt H.A-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 76,70 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 63,92 eurot, ning käibemaks 12,78 eurot). Välja mõista H.A-lt kriminaalmenetluse kulud: 76,70 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.A tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 3 järgi ning karistatud KarS § 64, § 65 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 11 päeva. Karistuse kandmise algus 10.10.2009 ja lõpp 21.05.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.04.
- Kinnipidamisasutusest H.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud.Alates 19.05.2010 on isik hõivatud tööga Eesti Vanglatööstuse AS metallitsehhis. Alates 07.04.2011 osaleb isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanemisel asub esmalt elama elukaaslase emale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Hilisemalt plaanib elama asuda koos elukaaslase ja tütrega aadressile xxx. Isikul puudub põhiharidus. Enne vangistust töötas xxx. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx-s ehitustöölisena. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid 3072,99 eurot. Isikul oli enne vangistust tõsiseid probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isikut on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel ja kriminaalkorras alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Lähtudes isiku kriminaalsest käitumisest nähtub, et õigusrikkumiste toimepanemisel on olnud soodusteguriks alkohol. Isikut on 2 korral väärteokorras karistatud NPAS § 15´1 alusel. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab esmakordselt. Varasemalt on kahel korral kriminaalhoolduse järelevalve edukalt läbinud. Isik on tingimisi määratud karistuse katseajal toime pannud uue kuriteo. Kui isik satub kriminaalse taustaga isikute seltskonda ja jätkab alkoholi kuritarvitamist, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab H.A ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades asjaolusid, et H.A omab toetavat lähivõrgustikku, on motiveeritud seadusekuulekaks eluviisiks, omab garanteeritud töökohta vabaduses, vabaduses on võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis aitavad tal arendada oskusi seaduskuulekaks eluks, leiab kriminaalhooldusametnik, et tema suhtes võib kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu viibib vanglas esimest korda. Karistuse eesmärgid on täidetud. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isiku käitumine vanglas on hea, ta töötab, osalenud sotsiaaalprogrammides. Karistusaja lõpuni on veidi üle aasta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et H.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut kahel korral karistatud varavastaste kuritegude (asja omavolilise kasutamise ja varguse) toimepanemise eest tingimusliku karistusega. Viimasel katseajal pani toime uue kuriteo joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Viru Maakohtu 01.06.2009 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 2-3) on näha, et H.A hoidus Viru Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu ja 11 päevase vangistuse kandmisest kõrvale. Kohtumääruse kohaselt isik ei ilmunud 20.04.2009 vanglasse karistust kandma. Tema suhtes kohaldati vahistamist. Kinnipidamisprotokollist (isiklik toimik lk 1) on näha, et H.A peeti kinni 10.10.
- Käesoleval ajal kannab karistust varavastaste kuritegude (asja omavoliline kasutamine, vargus) toimepanemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 11-16) on näha, et H.A on väärteokorras 19 korral karistatud, nendest 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 5 korral Alkoholiseaduse alusel ning 3 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on kehtivad. Distsiplinaarkaristused on määratud vangla vara kahjustamise eest ja tööstushoonesse tööle minnes 1 pakki tubaka omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik osaleb sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja töötab metallitsehhis. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 13.03.
- Vabanedes on H.A kindel elukoht elukaaslase emale kuuluvas korteris aadessil xxx. Antud korter on 3-toaline, kus käesoleval ajal elavad H.A elukaaslane koos nende ühise 2,5 aastase lapsega, elukaaslase ema, elukaaslase kasuisa, elukaaslase 11.aastane õde ja 4 aastane vend. Tuleb tunnistada, et antud korter on selgelt ülerahvastatud. Vabanedes on H.A garanteeritud töökoht xxx poolt xxx (kohtu toimik lk 37). Arvestades H.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( mitme kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (2 distsiplinaarkaristust) on kohus seisukohal, et H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kahel korral kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.A-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Ka varem oli süüdimõistetul kindel töö- ja elukoht, perekonna toetus, kuid see ei takistanud tal uut varavastast kuritegu toime panna. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.Aemale Viru Maakohtu 16.11.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)