1-09-21082/17

(09260104024)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Kriminaalasi Z.B süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. mai 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Z.B kaitsja Tambet Laasik Prokurör Külli Saks Süüdistatav Z.B elukoht: XXX, isikukood: XXX, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. mai 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-21082 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
3. oktoobril 2010 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. oktoobrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. oktoobrist
7. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
8. mai 2010 otsusega mõisteti Z.B süüdi ja karistati KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamääras, s.o 10 800 krooni. KrMS § 424 ja § 423 alusel ajatati rahalise karistuse maksmine kolmele kuule pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus arutas Z.B-le KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles tunnistaja kriminaalasjas nr 09260103137 ning olles eelnevalt allkirja vastu hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, andis
9. augustil 2009 kell 9.10 kuni 09.31 Tartus XXX tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta ei näinud
10. a juulikuus või varem vanemvalvur L. L. poolt ebaseadusliku vägivalla kasutamist kinnipeetavate, sh L. S. suhtes. Tegelikkuses nägi Z.B
11. juulil 2009 pealt põhjendamatut kinnipeetava L. S. käte ja jalgadega löömist vanemvalvur L. L. poolt Tartu Vangla eelvangistushoone II sektsioonis kambris nr XXXX. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt Tartu Vangla kolmanda üksuse
12. a juulikuu tööaja graafikust, samuti Tartu Vangla sisevalve plaanist 25.-
13. juuli 2009 nähtub, et valvevahetuse üleandmisel eelvangistushoone
14. sektsioonis olid vanemvalvur L. L. ja vanemvalvur Z.B . Sama kinnitavad Tartu Vangla eelvangistushoone
15. sektsiooni liikumislogid 25.-
16. juuli
17. Turvakaamera lindistuselt ja asitõendi vaatlusprotokollidelt on näha, et kaks valvurit – Z.B ja L. L. – tegelesid Tartu Vangla eelvangistushoone
18. sektsioonis
19. juulil 2009 kell 20.19.09-20.22.14 vahetuse üleandmise-vastuvõtmisega. Salvestiselt on näha, et vahetuse üleandmise-vastuvõtmise ajal oli eelvangistushoone
20. sektsiooni koridoris ainult kaks vanglaametnikku. Salvestiselt on äratuntavad L. L. ja Z.B. Need isikud on äratuntavad ka asitõendi vaatlusprotokolli fototabelitel (tl 21-25). Seega on tõendatud, et
21. juulil 2009 kell 20.21.22 avab Z.B eelvangistushoone
22. sektsiooni kambri nr XXXX (kus oli kinnipeetu L. S. ) ukse. Salvestust edasi jälgides on näha, et ajavahemikul 20.21.2420.22.12 seisab vanglaametnik kambri nr XXXX avatud ukse taga, hoides käega ust. See on näha ka tl 24 turvakaamera salvestusest tehtud fototabelist. Et vahetuse üleandmisevastuvõtmisega tegelesid L. L. ja Z.B, siis oli uksel seisja üks nendest. Kasvu järgi määratledes jäi uksele Z.B ja L. L. sisenes kambrisse, kus oli kinnipeetav L. S. . Turvakaamera samaaegsest koridorilindistusest nähtub, et kumbagi valvurit koridori ei jäänud. Kambri nr XXXX uks oli pooleldi avatud. Järgnevalt on näha, kuidas Z.B kell 20.22.14 sulgeb kambri nr XXXX ukse. Turvakaamera lindistus on hääleta. Jälitustoiminguga saadud
23. juuli 2009 samaaegsest salvestisest L. S. kambris nr XXXX on näha, kuidas siseneb priske vangivalvur, kelles on ära tunda L. L. t, ja käsutab L. S. näoga seina poole. Lindistusest on selgelt kuulda, et teine valvur, kes seisab kambri uksel, käsutab L. S. käed ja jalad laiali ajama. See hääl on kõrgema tooniga ning hästi kuuldav arvutist salvestust jälgides. See hääl sarnaneb Z.B häälele. Lindistuselt on näha selle teise valvuri jalg – seega Z.B jalg. Kambri uksel sai seista vaid Z.B ning tema andis L. S. le korraldusi jalad ja käed laiali ajada. Salvestuses on näha, et pärast selle korralduse täitmist L. S. poolt lõi L. L. L. S. 2 saapaga tagantpoolt jalgade vahele, mille peale L. L. oigas valust ja palus, et enam ei löödaks. Sündmused L. S. kambris tema mõnitamise ja peksmisega toimusid 50 sekundi jooksul. Tõendatud on, et valvet andis üle/võttis vastu kaks inimest – L. L. ja Z.B. Teisi isikuid need lindistused jäädvustada ei saanud. Sellega on tõendatud, et Z.B oli juures ja nägi, kui L. L.
24. juulil 2009 mõnitas ja lõi jalaga L. S. . Z.B ei olnud lihtsalt jälgija, vaid andis ka L. S. le korraldusi, kuidas seista, mispeale L. L. lõi L. S. jalaga tagantpoolt jalgevahele. L. S. avaldatud ütlused (ta ei olnud kättesaadav) kinnitavad, et teda peksis
25. a juuli lõpus L. L. . Ka äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et L. L. oli L. S. mõnitajaks ja peksjaks. Tartu Maakohtu
26. septembri 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15146 on tõendatud, et valvur L. L. mõnitas ja lõi jalaga
27. juulil 2009 kella 20.30 ajal kinnipeetav L. S. Tartu Vangla kambris nr XXXX. Seega järeldub, et Z.B andis
28. augustil 2009 ülekuulamisel valeütlusi, sest Z.B on nendes ütlustes kinnitanud, et tema ei ole
29. a juulis või varem näinud valvur L. L. ebaseaduslikku vägivalda ja inimväärikust alandavat tegevust kinnipeetav L. S. suhtes. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus Z.B süü suurusest ja Z.B iseloomustavatest andmetest. Z.B, andes valeütlusi, takistas L. L. osas kriminaalmenetluse läbiviimist. Z.B on pikk aega olnud vangivalvur. Varasemad karistused ning kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et Z.B-le on piisavaks karistuseks rahaline karistus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Z.B kaitsja T. Laasik palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista Z.B õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla eelvangistushoone
30. sektsiooni turvakaamera
31. juuli 2009 salvestus ajavahemikus kell 20.19.09-20.22.14 äärmiselt hägune ning isikute nägusid tuvastada on võimatu. Vaatlusprotokollis sisalduv salvestise väljavõte ja foto Z.B-st ei võimalda teha järeldust, et Z.B oli üks koridoris viibinud isikutest, mistõttu on kohtu järeldus, et salvestisel on kujutatud Z.B, oletuslik ning kontrollimatu. Eelvangistushoone
32. sektsiooni kambri nr XXXX turvakaamera
33. juuli 2009 salvestusel on näha pärast L. L. sisenemist ka teise valvuri jalga. Kaamera vaateväli ei võimalda näha kambris nr XXXX teist valvurit selliselt, mis lubaks ta identifitseerida Z.B-na. Seega on nimetatud tõendist tehtud järeldus Z.B viibimisest kambris nr XXXX põhjendamatu oletus. Tartu Politseiprefektuuri
34. septembri 2010 jälitusprotokollis on fikseeritud eelvangistushoone
35. sektsiooni kambris nr XXXX
36. juulil 2009 kell 20.31 toimunu kohta tehtud salvestiselt nähtuvate sündmuste kulg. Jälitusprotokollis on fikseeritud, et kolmandat isikut ei ole võimalik videosalvestuselt tuvastada, sest ta jääb salvestuselt välja. Salvestuselt on kuulda ainult kolmanda isiku hääl, mida jälitusprotokollis nimetatakse tundmatu isiku hääleks. Hääle omistamine Z.B-le on põhjendamatu ja järeldus hääle sarnanemisest Z.B häälele oletus. Tartu Politseiprefektuuri
37. septembri 2010 jälitusprotokollis nimetatud salvestised on tõenditena puudulikud. Salvestistel puuduvad andmed, millisel kuupäeval ja kellaajal need on tehtud. Kohus on tuginenud tõendile, mis tõendab ainult L. L. poolt määramatul ajahetkel L. S. suhtes vägivalla tarvitamist. Salvestuselt nähtuval sündmusel osalemist ei ole võimalik Z.B-le ette heita, kuivõrd esiteks ei nähtu salvestiselt, et seal oleks osalenud just Z.B, ning teiseks võis sündmus toimuda mistahes ajahetkel, sh siis, kui Z.B eelvangistushoone
38. sektsioonis või üldse Tartu Vanglas töökohustuste täitmisel ei viibinud. Ühegi
39. juulil 2009 ajavahemikus kell 20.20-20.35 kambris nr XXXX viibinud isiku ütlustest ei nähtu, et Z.B nimetatud ajahetkel kambris viibis või nägi kambris toimunut 3 pealt. L. L. poolt
40. juulil 2009 Lõuna Politseiprefektuurile antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kellega ta
41. juulil 2009 õhtul L. S. kambrisse sisenemise ajal koos loendusel viibis.
42. oktoobril 2009 L. S. poolt Lõuna Politseiprefektuurile antud ütluste järgi ta ei mäleta nimeliselt ega nägupidi vanglaametnikke, v.a L. L. t, kes tema peksmise juures viibisid. Samuti ei ole L. L. kriminaalasjas ühtegi tõendit, et Z.B viibis
43. juulil 2009 kambri nr XXXX juures ajal, kui L. S. suhtes kuritegu toime pandi. Lõuna prefektuur L. L. poolt toime pandud tegude pealtnägijate hulgas Z.B esialgselt ei nimetanud, vaid on leidnud Tartu Vanglale
44. septembril 2009 saadetud kirjas, et L. L. poolt kuritegude toimepanemist nägid Tartu Vangla ametnikud P.F., J. L., P. P., I. L., A. O. ja V. T., kellest osasid algselt kahtlustati L. L. kuritegude toimepanemises. Nimetatud ametnikud on tunnistanud, et nad on näinud L. L. poolt kuritegude toimepanemist, kuid ei teavitanud nende tegude toimumisest Tartu Vangla vastavaid ametnikke. Loetletud ametnikud on tänaseni Tartu Vangla teenistujad. Seega on kohus teinud süüdimõistva kohtuotsuse tõendite põhjal, mis põhinevad oletustel. Juhul, kui kohtul tekkisid tõendite hindamisel kahtlused, tuli need kõrvaldada veenvalt teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, vastasel juhul pidanuks kohus PS § 22 lg 2 tulenevat ja KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendama tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. Kohus on oluliselt eksinud KrMS § 60 lg 1 normi vastu, tuginedes asjaoludele, mis ei ole tõendatud. Z.B on igati õiguskuulekas isik, mida näitab nii eelneva karistatuse puudumine kui ka asjaolu, et isik oli pikaaegse laitmatu teenistusega ja korduvalt premeeritud Tartu Vangla valvur ja vanemvalvur. Kohus on jätnud arvesse võtmata L. L. ja L. S. ütlused selle kohta, et nad ei tea, kes L. L. poolt
45. juulil 2009 kuriteo toimepanemist nägid. Eeltoodust saab teha järelduse, et Z.B viibimine
46. juulil 2009 kambris nr XXXX ei ole tõendatud. Kohus ei ole selgitanud L. L. ja L. S. ütluste arvesse võtmata jätmist, rikkudes oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 7, mis on KrMS § 338 p 3 järgi kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. Kohus on oluliselt rikkunud süüdistatava kaitseõigust, kuna ei võimaldanud süüdistataval küsitleda L. L. t ja L. S. . Süüdistus kutsus välja ainult Z.B ja L. S. , kes tunnistajana kohtusse ei ilmunud. Seega oleks kohtus tulnud üle kuulata
47. juuli 2009 sündmusel osalenud teine isik, võimaldades süüdistataval küsitleda L. L. t. Samuti ei ole kohtus tunnistajatena üle kuulatud teisi Tartu Vangla eelvangistushoone
48. sektsioonis
49. juulil 2010 vahemikus 20.00-21.15 viibinud isikuid – P. P., I. L. ja M. F., kes oleks saanud anda informatsiooni toimunud sündmuse ja selles võimalike osalejate kohta. Eelnimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamise protokolle ei sisaldu ka süüdistusaktis sisalduvas tõendite loetelus. Seega on kohus jätnud toimunud sündmused korrektselt välja selgitamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-2-6-06 sedastanud, et süüdistatava kaitseõiguse rikkumiseks on asjaolu, et süüdistataval ja tema kaitsjal ei ole võimaldatud ühtegi tunnistajat küsitleda. Eelnimetatu on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 lg 2 punktis d sätestatud õigusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel, paludes see rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. 4 Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning olles kontrollinud maakohtu poolt hinnatud tõendeid nende kogumis, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
50. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu oleks maakohtu otsustus selle kohta, et
51. juulil 2009 kelle 20.30 paiku seisis L. S. kambri uksel nimelt Z.B, vaid oletuslik. Taoline apellatsioonis esitatud väide on ümberlükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tartu Vangla poolt esitatud 2009 juuli kuu tööaja graafikust nähtuvalt töötas
52. juulil 2009 vanemvalvur Z.B I vahetuses ja vanemvalvur L. L. II vahetuses (tl 5). Tartu Vangla sisevalve plaanist nähtuvalt oli eelvangistushoone III üksuse vanemvalvuriteks
53. juulil 2009 Z.B, kelle tööaeg kestis 07.45-20.45 ja L. L. , kelle tööaeg kestis 19.4508.45 (tl 6). Nimetatud sisevalve plaanist nähtub, et Z.B ja L. L. töögraafikud on ühe tunni ulatuses kattuvad, sest nimelt sellel ajal toimub vanemvalvurite vahel vahetuse üleandmine. Asjaolu, et Z.B kui vahetust üleandev valvur ja L. L. kui vahetust vastuvõttev valvur liikusid
54. juulil 2009 eelvangistuse hoone II sektsioonis kinnitavad ka nimetatud sektsiooni liikumislogid (tl 9). Tartu Vangla eelvangistushoone II sektsiooni skeemist (tl 15) ning sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 10-14) nähtuvalt on kamber nr XXXX kambrite reas neljas. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et kuivõrd II sektsiooni turvakaamera asub kambriga nr 1066 ühel joonel, siis saab turvakaamera abil jälgida koridoris toimuvat alates tuletõrjekilbist, mis asub kambrite 1066 ja 1065 vahel. Tartu Vangla eelvangistushoone II sektsiooni turvakaamera salvestuselt on nähtav, kuidas
55. juulil 2009 ajavahemikul 20:19:09 kuni 20:22:14 toimub vahetuse üleandmine. Z.B ütluste kohaselt toimub vahetuse üleandmine taoliselt, et vahetust üleandev valvur avab kambriukse ning vahetust vastuvõttev valvur siseneb kambrisse ning veendub, et seal on kõik korras. Taoliselt tagatakse valvurite ohutus. Turvakaamera salvestuselt on üheselt jälgitav, et vahetuse üleandmise ajal liiguvad II sektsiooni koridoris vaid kaks valvurit. Jõudes kambri nr XXXX juurde, turvakaameral kellaaeg 20:21:22, avab lühemat kasvu valvur kambri ukse ning pikem valvuritest siseneb. Lühemat kasvu valvuritest jääb esmalt seisma kambri uksele, seejärel kaob turvakaamera vaateväljast kambri ukse varju. Turvakaamera salvestiselt on näha kuidas lühem valvur sulgeb kell 20:22:14 kambri nr XXXX ukse. Seega on II sektsiooni koridori turvakaamera salvestise alusel tuvastatav, et kaks valvurit viibisid kambri nr XXXX juures kokku 52 sekundit (tl 2126). Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on
56. juulil 2009 alates kella 20:31 toimunud kambri nr XXXX salajane salvestus. Salvestiselt on nähtav, kuidas kambrisse nr XXXX siseneb L. L. ning kasutab seal viibinud L. S. suhtes vägivalda. Seejuures on kambri ukselt kuulda teise valvuri korraldused L. S. le, et viimane pöörduks seina poole asetaks käed seinale ja ajaks jalad harki. Seejuures on uksel seisva valvuri korraldused adekvaatsed kambris toimuvaga. Ka on videosalvestiselt näha, kuidas teine valvur siseneb mõneks hetkeks kambrisse, sest tema jalatsid on salvestiselt näha. Kokku kestab nimetatud salvestis u 50 sekundit (tl 18). Ringkonnakohtu arvates on ülaltooduga tõendatud, et Z.B ja L. L. olid mõlemad
57. juulil 2009 vastavalt koostatud töögraafikule tööl, kusjuures Z.B oli vanemvalvurina vahetust üleandev ja L. L. vanemvalvurina vahetus vastuvõttev valvur. Videosalvestiselt nähtuvalt 5 nimetatud vahetuse üleandmine ka toimus ning selle juures viibis kaks valvurit. Videosalvestisel on üheselt äratuntav L. L. ning arvestades teise valvuri keha ja näokuju ka Z.B (tl 22). Mõlemad valvurid viibisid ka kambri nr XXXX juures, kusjuures üks valvuritest sisenes kambrisse ning teine jäi kambri uksele. Kambrisse sisenejaks oli L. L. , kes kasutas seal viibinud L. S. suhtes vägivalda. Nimetatud vägivalla tarvitamist nägi pealt ka kambri uksel viibinud teine valvur, sest nimelt tema annab L. S. le korraldusi. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd L. L. le vahetuse üleandjaks oli Z.B, vahetuse üleandmine toimus kahe vanemvalvuri juuresolekul ning videosalvestuselt on äratuntavad nii Z.B kui ka L. L. , siis puudub igasugune alus väiteks, et koos L. L. ga viibis kambri nr XXXX uksel keegi kolmas isik peale Z.B. Ringkonnakohtu arvates ei lükka nimetatut ümber ka asjaolu, et ei L. L. ega L. S. pole ütlusi andes mäletanud, kolmandat isikut, kes seisis L. S. kambri uksel, sest oma taoliste ütlustega ei välista nad võimalust, et selleks oli Z.B. Kuivõrd ringkonnakohus loeb tõendatuks, et valvuriks, kes
58. juulil 2009 seis ajal, mil L. L. kasutas L. S. suhtes vägivalda, oli Z.B, siis loeb ringkonnakohus tõendatuks ka tema poolt
59. augustil 2009 valeütluste andmise. KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohtulikul arutamisel tuleb kohtul tuvastada, et isik oli esimeses asjas tunnistaja, teda on vastutusest hoiatatud ja ta andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Z.B andis L. L. kriminaalasjas
60. augustil 2009 ütlusi kui tunnistaja, teda hoiatati KarS § 318 ja 320 järgi ning nimetatud hoiatus oli talle arusaadav (tl 45-46). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis Z.B kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamisel tunnistajana ütlusi selle kohta, et tema ei ole 2009 juulis või varem näinud kuidas L. L. oleks kasutanud kinnipeetava L. S. suhtes vägivalda. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd Z.B ülekuulamise momendil kahtlustati L. L. t ametiisiku poolt ebaseadusliku vägivalla kasutamises, siis andis Z.B tunnistajana ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd jõustunud maakohtu otsusega on tuvastatud L. L. poolt
61. juulil 2009 vägivalla kasutamine kinnipeetava L. S. suhtes, siis on Z.B avaldanud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et Z.B andis
62. augustil 2009 toimunud tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi teadvalt. Kriminaalasjas kogutud ja ülaesitatud tõendid tõendavad, et Z.B seisis
63. juulil 2009 kambri nr XXXX uksel kui L. L. kasutas nimetatud kambris kinnipeetava L. S. suhtes vägivalda ning nägi seda. Kuivõrd
64. augustil 2009 toimunud ülekuulamisel ta seda aga eitas, siis tegutses ta taolisi ütlusi andes teadvalt. Seega on Z.B käitumises tõendamist leidnud valeütluste andmise teokoosseis ning maakohus on ta õigustatult süüditunnistanud KarS § 320 lg 1 järgi. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus 7