Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 13.06.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-14186 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK P

§76lg.4 määrata U.A-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada U.A katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuma ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusa metnikule eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada U.A katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus toimub alkoholi tarvitamine ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata U.A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada U.A karistuse kandmisest Viru vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 ja §117 lg. järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §63 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 1 päev vangistust alates karistuse kandmisele asumisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav alustas sotsiaalprogrammi Convictus läbimist, kuid katkestas samal päeval, kuna ei olnud motiveeritud osalema. Kinnipeetaval on toimunud psühholoogiline nõustamine, ta töötab köögitöölisena, osales riigikeele algtaseme kursusel edasijõudnutele ja sooritas A2 taseme eksami. Kinnipeetav on põhihariduseta, puudub ka kutseharidus, ta ei ole huvitatud hariduse omandamisest. Täitmata rahaliste nõuete suurus on 185 eurot. Materiaalselt ei ole vanglas teda keegi toetanud. Kinnipeetava sidemed päritoluperekonnaga on nõrgad, toetav sotsiaalne lähivõrgustik puudub. Kinnipeetava ema elab xxx, isa xxxl ja endine elukaaslane elab uue mehega. Kinnipeetav on tunnistanud, et tarvitas vabaduses alkoholi normaalsest rohkem, on sellega seoses pöördunud psühhiaatri poole. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi leiab, et seoses varasema kriminaalse käitumise ja alkoholi tarvitamisega on kinnipeetaval uue kuriteo sooritamise risk olemas. Samas on kinnipeetaval olemas elukoht, vanglakaristust kannab esimest korda ja kriminaalhooldus võimaldaks kinnistada vangistuse ajal toimunud positiivseid muutusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kinnipeetava ema elab xxx ja isa xxx. Ema on nõus kinnipeetavat vabaduses toetama moraalselt ja materiaalselt. Kinnipeetava endine elukaaslane elab nüüd teisel aadressil koos uue elukaaslasega ja arvab, et hakkab kinnipeetavaga suhtlema minimaalselt. Telefonivestluses Jõhvi Sotsiaalmaja direktoriga selgus, et ta on nõus kinnipeetava võtma ennetähtaegsel vabanemisel elama sotsiaalmajja. Samas ei soodusta elukoht sotsiaalmajas kinnipeetava sotsialiseerumist vabaduses, kuna sealne enamus elanikkonnast koosneb töötutest, alkoholi- ja narkootikumide sõltlastest ning endistest vangidest. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, puuduvad põhiharidus ja eriala, töökogemused on vähesed. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 2900 krooni. kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 1 kord, väärteokorras 4 korda. Maakohtu istung Kinnipeetav U.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et töökoht on talla vabanemise korral garanteeritud, samuti on olemas esialgne elukoht. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Vangistuse jooksul on talle määratud 2 distsiplinaarkaristust, millest käesoleval ajal kehtib

1. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest 2 aastat 2 kuud 1 päeva ära kandnud 1 aasta 6 kuud ja karistuse tähtaeg lõpeb 8 kuu pärast. Maakohus möönab, et kuriteo raskus, selle toimepanemise asjaolud ja kehtiva distsiplinaarkaristuse omamine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 8 kuu pärast, jääksid kuriteod 3 sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on Jõhvi Sotsiaalmaja direktor nõustunud tagama kinnipeetavale elukoha sotsiaalmajas. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et tegemist ei ole väga hea elukohaga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanevale vangile, kuid kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et ta hakkab koheselt otsima endale elamispinda ja selles osas on lubanud aidata ka ema. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoha xxx. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi summas 185 eurot. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on lubanud poega toetada nii moraalselt kui materiaalselt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 8% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 17%. Maakohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusalase tööga, samuti käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi liigtarvitamist ning ka karistus on määratud alkoholijoobes toimepandud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld ja alkoholi tarvitamisega seotud paikades viibimise keeld vähendavad nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi liigtarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § 384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 27.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 5