S § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 sätete kohaldamisega asendada vangistus 180 (ükssada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 (kümme) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3 alusel välja mõista U.P-lt riigituludesse sundraha 200 €, jättes sundraha 217,03 € riigi kanda.
lg 1 p 4 alusel välja mõista riigituludesse tasu riigi õigusabi eest U.P-lt 76,70 €. 1 Väljamõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „U.P, 1-11-5616, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VÕS § 1043 kohaselt välja mõista U.P-lt tsiviilhagi katteks E.E AS-i kasuks 594 (viissada üheksakümmend neli) eurot ja 35 senti. Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale. Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel advokaat Kaire Aus´ile veel hüvitamata riigi õigusabi kulud summas 19,18 €. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK U.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 25.08.2009- 26.11.2009 a. oma elukohas Pärnu linn x tn x asuva maja koridoris rikkus magistraalharukarbi kaane plommi, saades sel teel juurdepääsu harukarbis olevatele klemmidele ning ühendas klemmidele kaabli, mis suundus läbi seina puuritud augu korterisse 4 ning läbi mille varustas elektrienergiaga kogu tarbimiskohta. Sellise tegevusega pani U.P toime ebaseadusliku lülitumise elektrivõrku ja kasutas elektrienergiat 1170 kWh ning tekitas sellega E.E AS-le kahju kokku 110,03 eurot. -samuti tema ajavahemikul 13.01.2010- 17.01.2011 a. oma elukohas Pärnu linn x tn x asuva maja koridoris rikkus magistraalharukarbi kaane plommi, saades sel teel juurdepääsu harukarbis olevatele klemmidele ning ühendas klemmidele kaabli, mis suundus läbi seina puuritud augu korterisse 4 ning läbi mille varustas elektrienergiaga kogu tarbimiskohta. Sellise tegevusega pani U.P toime ebaseadusliku lülitumise elektrivõrku ja kasutas elektrienergiat 4818 kWh ning tekitas sellega E.E AS-le kahju kokku 484,32 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises võrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani U.P toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
lg 1 p 4,9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb U.P hüvitada riigituludesse sundraha ja tasu riigi õigusabi eest. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit leiab kohus, et sundraha kogu ulatuses tasumine käib süüdistavatele ilmselt üle jõu. U.P on töötu ja tasuda tuleb ka kannatanu tsiviilhagi. Kohus vähendab väljamõistetavat sundraha poole võrra ja jätab summa 217,03 € riigi kanda. VÕS § 1043 kohaselt tuleb välja mõista U.P-lt tsiviilhagi katteks E.E AS kasuks 594,35 eurot. Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel advokaat Kaire Aus´ile veel hüvitamata riigi õigusabi kulud summas 19,18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.