4-11-708/9

Tõlge vene keelest OTSUS Eesti Vabariigi Nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13 juulil 2011 aastal Väärteoasi oli läbi vaadatud 30.06.2011 a., Narva kohtumaja ruumes, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-11-708 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ksenia Frolova Väärteoasi L.L-i kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 09.02.2010.a. otsuse nr. 2330,11,000207 peale. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja L.L Isikukood xxx, Eesti kodakondsus, elukoha aadress xxx, töötab OÜ xxx. Kohtuvälist menetlust läbiviiva asutuse esindaja – Juri Teslenko. RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi poolt 09.02.2011.a. L.L-i suhtes tehtud otsus nr. 2330,11,000207, karistuse määramise osas ja LS § 74-22 lg.2 alusel mõista rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, summas 40 (nelikümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank: AS SEB Pank nr 10220034796011, näidates maksekorraldusel ära viitenumbri

1. Kviitung rahatrahvi tasumise kohta esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras esitada kaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtu otsuse kuulutamisest Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kassatsiooni esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul. Maakohus tegi kindlaks: 21.02.2011.a. saabus Viru Maakohtusse L.L-i kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 09.02.2010.a. otsuse nr. 2330,11,000207 peale. 09.02.2011.a. tegi Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov otsuse nr. 2330,11,000207, millega karistati L.L Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 124 eurot selles eest, et L.L juhtis 12.01.2011.a. kell 10.45 Tallinn-Narva maantee 206 kilomeetril mootorsõidukit, liikudes kiirusega, mis ületas lubatud liikumiskiirust 21 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirjade § 126 p.3 nõudeid. Oma kaebuses palub L.L nimetatud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses kirjutas L.L, et ta ei rikkunud liikluseeskirju ja kiirust ei ületanud. Kohtuistungi käigus jäi L.L oma kaebuse juurde ja andis ütlusi, et ta ei ületanud kiirust, kuna liikus ilmaolude tõttu ettevaatlikult. 12.01.2011.a. kella 11 oli Balti Elektrijaama hangete osakonnas määratud kohtumine. Võttes arvesse seda, et oli talv ja keerulised ilmaolud, sõitis ta Jõhvist välja varem, umbes kell 09.
2. Võttis tõepoolest arvesse ilmastikuolusid, kuna vahetult enne seda oli olnud lumesadu ja teed olid jäised. Kujutas ette, milliste tagajärgedeni võib viia kiiruse ületamine sellisel teel, sellepärast sõitis Jõhvist Narva kiirusega mitte rohkem kui 70 km/h isegi nendes kohtades, kus lubatud kiiruseks oli 90 km/h. Auto oli tagaveoga tööauto. Narvale lähenedes, enne Arumäe keerakut võttis kiiruse maha, kuna seal on järsk kurv ja sisenes kurvi gaasi lisamata. Seejärel nägi paremalt poolt lähenevat patrullautot, mis liikus kõrvalteel sisse lülitatud punaste vilkurtitega. Nägi patrullautot umbes 50 meetri kaugusel. Pärast protokolli koostamist ja pärast kohtumist Balti Elektrijaamas sõitis koos tunnistajaga sellesse kohta, kus politsei teda peatas. Vaatasid koha, s.o. Arumäe keeraku, üle. Sõitsid umbes 2 kilomeetrit edasi ja nägid märke. Märgid olid lumekoristustehnikaga maha lükatud, sealhulgas liiklusmärk, mis piirab liikumiskiirust sellel teelõigul 70 km/h. Tegid mobiiltelefoniga sellest liiklusmärgist foto. Väljatoodu alusel arvab kaebuse esitaja, et ta ei rikkunud liikluseeskirjade nõudmisi. Esiteks liikus ta määratud kiirusega. Teiseks ei asunud ta liiklusmärgi mõjupiirkonnas, kuna liiklusmärk ei olnud loetav ja oli lumme lükatud. Kolmandaks, politseitöötaja ei saanud autot sirgjoones näha, ta võis näha nurga tagant ja sellepärast ei ole esitatud radari näidud õiged. Videot, kus oleks näha auto number, kellaaeg ja kiirus, politseitöötajatel esitada ei olnud. Tunnistaja L Š andis kohtus ütlusi, et 12.01.2011.a. sõitsid nad koos L.L-iga sellesse kohta, kus politsei oli L.L-i peatanud ja kus ta justkui oli rikkunud liikumiskiirust. Leidsid üles koha, kus oleks pidanud seisma liikumiskiirust piirav liiklusmärk. Liiklusmärk oli lumekoristustehnika poolt kohalt lükatud, seda oli visuaalselt raske lugeda, kuna sellel päeval oli palju lund. Ggaisler tegi liiklusmärgist foto. Tunnistaja, patrullpolitseinik S S andis kohtus ütlusi, et 12.01.2011.a. mõõtsid nad kiirust NarvaArumäe tee 1 kilomeetril, kus liikus auto Sillamäe poolt. Maantee oli tühi – sellel teelõigul, mis oli nähtav, teisi autosid ei olnud. Auto liikus Sillamäelt Narva poole. Kiirust mõõtis R S , Stalker näitas 94 km. Peatasid auto pärast Narva-Arumäe parempööret, võib-olla, et 200 meetrit pärast keerakut. Juhile näidati kiirust, ta selgitas, et nägi kiirust piiravat liiklusmärki 70 km/h. Arvas, et märgi mõjuala ulatub ainult kuni ristmikuni, edasi märk ei kehti. Samuti ütles L.L, et tal ei ole rikkumisi ja palus suulist hoiatust. Talle selgitati protokolli koostamise vajadust. Pärast seda muutis autojuht oma ütlusi ja ütles, et ta sõitis normaalse kiirusega ja liiklusmärki ei näinud. Tunnistaja, patrullpolitseinik R S andis kohtus ütlusi, et 12.01.2011.a. mõõtsid nad kiirust NarvaArumäe tee 1 kilomeetril, 300 meetri kaugusel Tallinna maanteest. Sillamäe poolt liikuva auto kiirust mõõtsid seisvas asendis. Sellel momendil liikus 206 kilomeetril ainult see auto. Mõõtsid selle kiiruseks 94 km/h. Alustasid koheselt liikumist selle auto suunas risti, et auto peatada. Auto sõitis meist mööda, ristmikust mööda ja me peatasime selle 100-200 meetri kaugusel. Roolis oli L.L. Ta ei olnud näiduga nõus, väitis, et see ei ole tema kiirus. L.L muutis oma ütlusi. Kohtu seisukoht. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg.2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tunnistajad, arvab, et vaidlustatav Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi poolt 09.02.2011.a. L.L-i suhtes tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Temapoolne Liiklusseaduse § 74-22 rikkumise fakt on tõendamist leidnud. L.L-i süü õigusrikkumise toimepanemises on täielikult tõendatud: - L.L-i suhtes 12.01.2011.a.koostatud väärteoprotokolliga nr. AB 1212087 – t.lk.11; - L.L-i ülekuulamise protokolliga 12.01.2011.a. vastavalt millele tutvustati L.L-ile mõõteseadme Stalker näitusid – t.lk.
3. - protokolliga kiiruse mõõtmise kohta mõõteseadmega Stalker 11 MDR AS004106, milles on ära näidatud, et seadme näit L.L-i auto kiiruse mõõtmisel oli 94 km/h. Protokollis on Galseri allkiri ja tema kommentaarid seadme näidu kohta – t.lk.
4. Kaebuse esitaja kohtus antud ütlused selle kohta, et ta ei rikkunud Liikluseeskirja nõudeid, ei ületanud kiirust, on paljasõnalised ja on vastuolus väärteoasjas kogutud tõenditega. L.L-i poolt esitatud foto (t.lk.5) ei saa olla tõendiks, kuna fotolt ei nähtu liiklusmärgile iseloomulikke tunnuseid ja asukohta, kus liiklusmärk on paigaldatud, ja et see liiklusmärk oli pildistatud just 206 kilomeetril, kus toimus kiiruse mõõtmine. Kohtuistungil andis tunnistaja S ütlusi, et kohe liiklusmärgi kõrval on iseloomulikud maastikuobjektid: metallist piirded, niinimetatud põrkepiirded. Kuid fotodel neid piirdeid näha ei ole. Peale selle, fotol on liiklusmärgi all selgelt näha täiendav lisatabel; kuigi, nagu kohus kohtuliku uurimise käigus kindlaks tegi; kiirust piirava liiklusmärgi „70“ all tegelikkuses infotabelit ei olnud. Seega teeb kohus järelduse, et L.L pildistas mitte seda liiklusmärki, millest jutt oli. Paljasõnalised on ka L.L-i ütlused selle kohta, et politseiametnikel ei olnud võimalik mõõta tema auto liikumiskiirust kõrgete lumehangede tõttu. Kohus ei usalda tunnistaja Š ütlusi järgmistel põhjustel: esiteks on Š kaebuse esitaja ammune sõber, mida tunnistaja ise kohtus avaldas; teiseks ei olnud tunnistaja õigusrikkumise pealtnägijaks ja teadis ainult L.L-i sõnade põhjal kohast, kus politsei viimase peatas. Kolmandaks ei suutnud Š konkreetselt kirjeldada kohta, kus seisis L.L-i poolt pildistatav liiklusmärk. Kohus suhtub kriitiliselt kaebuse esitaja ütlustesse, kuna need ei ole mitte ainult paljasõnalised, vaid ka vastuolulised. Kohtus avaldas L.L, et talle ei tutvustatud seadme näitu, kuigi kiiruse mõõtmise protokollis on L.L-i allkiri. L.L ja tema kommentaarid seadme näidu osas, millest nähtub, et ta nägi seadme näitu - t.lk.
5. L.L-i ja Šašenko ütlused on omavahel vastuolus. L.L väitis kohtus et sõitnud koos tunnistajaga 2 kilomeetrit Arumäe keerakust mööda nägid nad liiklusmärke, mis olid lumekoristamistehnikaga maha lükatud. Tunnistaja Š kirjeldab sündmusi teisiti: L.L näitas kohta, kus oleks pidanud seisma liiklusmärk. Otsisid märki ja leidsid. See oli lumekoristustehnika poolt kohalt ära lükatud. Nende ütluste mõte on erinev. Peale selle viitasid mõlemad veendunult lumekoristustehnikale. Järelikult nägid nad tehnikat, mis märgi maha lükkas. Kaebuse esitaja enda sõnade põhjal toimus see pärast kella 13.
6. Sellest nähtub, et liiklusmärgid, mida L.L ja Š nägid, olid maha lükatud hiljem, pärast kella 13.00, aga mitte enne kiiruse mõõtmist. Kõikidel ülalnimetatud põhjustel jätab kohus kaebuse esitaja ja tema tunnistaja Š ütlused tõendite kogumist välja. Nagu nähtub S ja S ütlustest, oli liiklusmärk enne kiiruse mõõtmist kontrollitud. Märk oli oma kohal ja oli korras. Geisleri auto oli ainus sellel teelõigul, kus kiirust mõõdeti, s.t. teisi autosid ei olnud. Kiirust mõõtis S seisvas asendis, liikuvast autost vähem kui 600 meetri kauguselt. Radari võimsus on kuni 600 meetrit, ilmastikutingimused ja asukoha tingimused võimaldasid kiirust mõõta, vaateväli oli hea. Mõlemad tunnistajad mäletavad, et L.L muutis oma ütlusi. Kohtul puudub alus mitte usaldada antud tunnistajate ütlusi - neid kinnitavad toimiku materjalid ja need on omavahel koskõlas. L.L-i poolt toimepandud õigusrikkumine on tõendatud toimiku materjalidega, sellepärast arvab kohus, et Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna juhtivkonstaabli poolt kaebuse esitaja suhtes tehtud otsus tema karistamise kohta on seaduslik ja põhjendatud. Kuid võttes arvesse seda, et L.L-i ülalpidamisel on kaks alaealist last, vähendab kohus Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi ettenähtud karistuse määra. Kohtul puudub alus karistuse täielikuks tühistamiseks L.L-i suhtes. Kohus muudab Ida Politseiprefektuuri otsuse ainult karistuse määra osas. Otsuse tegemisel juhindub kohus Väärteomenetluse koodeksi § 132 p.2 ja § 133-135 lg.
7. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt