← Eesti

1-10-16077/5

Kriminaalasi nr 1-10-16077 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16077 (10260104172) Kohtun

§ 424

järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav N.K Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: AS Tara-Torf, ekskavaatorijuht, kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 02.05.1997 Jõgeva Maakohtus KrK § 207 lg 1 alusel rahatrahv 6600 krooni 2) 06.11.2002 Jõgeva Maakohtus

§ 424

järgi 4 k vangistust 1 a 6 k katseajaga, juhtimisõiguse äravõtmine 1 a 3) 03.03.2010 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas

§ 424

alusel 6 k vangistust,

§ 74

lg 2 alusel 1 k vangistust;

§ 74

lg 1 alusel 5 k vangistust 2 a katseajaga ( tl 11-12, 13-15) kaks kehtivat väärteokaristust, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.K

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 03.08.2010.a otsusega kriminaalasjas 1-10-2693 N.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis N.K-le mõista 1 (üks) aasta vangistust. 1

(3)Sisse nõuda N.K-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 900 (üheksasada) krooni vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa kuue kuu jooksul, kohustades N.K tasuma igakuiselt hiljemalt 05-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a jaanuarist vähemalt 1237,50 krooni, s.o 79,09 eurot, kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 1524 krooni, jätta riigi kanda. N.K suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata kuni süüdimõistetu karistuse kandmisele asumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N.K süüdistatakse selles, et tema 20.08.2010 kella 12:45 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee
  2. kilomeetril suunaga Alastvere poole juhtis mootorsõidukit – so sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga 068 TCI alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõtmisel 1,18 mg/l kohta. Seega pani N.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistusseadustiku § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks seitse kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada N.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 03.03.2010 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks üks aasta vangistust. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja esitas taotluse temale väljamakstavatest summadest Tallinnast Jõgevale sõiduga seotud kulude riigi kanda jätmiseks. Prokurör toetas esitatud taotlust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega (muudetud 09.02.2010.a ja 15.06.2010.a otsustega) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud 2

(3)kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2424 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 900 krooni (3x250 kr = 750 kr + 20%, s.o 150 kr = 900 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tallinnast), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 1524 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid peab kohus võimalikuks rahuldada ka taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks kuue kuu peale kohaldades KrMS § 424 ja 423 sätteid. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.