Obsah (8)

§ 189§ 239§ 310§ 175§ 224§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-15055 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada I.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva; KarS § 69 alusel asendada I.K-le mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
2. september 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada I.K KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; tühistada I.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada F.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni, s. o 319 eurot 56 senti; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 5000 krooni, s. o 319,56 eurot jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata F.P-le katseaeg 3 aastat ning mõistetud rahalist karistust 5000 krooni, s.o 319,56 eurot ei pöörata täitmisele, kui F.P ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada F.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Muud otsustused
3. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Jorma J. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt I.K-lt ja F.P-lt 11 789 krooni, s.o 753 eurot 45 senti Jorma J. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 I.K-lt sundraha 200 eurot, riigi õigusabi tasu 57 eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3 eurot 15 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 260,68 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 21 eurot 73 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2.2 F.P-lt sundraha 200 eurot, riigi õigusabi tasu 122 eurot 72 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3 eurot 15 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 325,87 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 27 eurot 16 senti krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2.3 F.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 145,83 eurot jätta riigi kanda; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Pille Toomile 19 eurot 18 senti, Karl Saavole 74 eurot 38 senti. Selgitused
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15055“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 2 1) I.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 30 päeva. KarS § 69 alusel asendada vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. 2) F.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, so 5000 krooni (319,56 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata F.P-le katseaeg 3 aastat. I.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 03.oktoobril 2009 kella 00.30 paiku Viljandi linnas Tartu tänaval tungis isikute grupis koos F.P ja Karl Linnasmägiga kallale Jorma J.le, keda peksis rusikate ja jalgadega. Kanntanule tekitati valu ja tervisekahjustus. I.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis. F.P on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 03.oktoobril 2009 kella 00.30 paiku Viljandi linnas Tartu tänaval tungis isikute grupis koos I.K ja Karl Linnasmägiga kallale Jorma J.le, keda peksis rusikate ja jalgadega. Kanntanule tekitati valu ja tervisekahjustus. F.P tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. Jorma J. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. 3 Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni, s. o 38,35 eurot I.K kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomile. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 1620 krooni, s.o 103,54 eurot, riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 1418 krooni, s.o 90,63 eurot, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 3038 krooni, s.o 194,17 eurot. F.P kaitsja Karl Saavo on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 55,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 55,20 eurot tuleb arvestada advokaat Karl Saavole. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 122,72 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 145,83 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 145,83 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 122,72 eurot.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele I.K-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni, s.o 0,45 eurot; 2) kaitsealusele F.P-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni, s.o 0,45 eurot

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5 eurot 40 senti. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes 4 kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Väljamõistetavat sundraha vähendada süüdimõistetavate varanduslikust olukorrast tulenevalt. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb I.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35+19,18) eurot, toimikust koopia tegemise kulud 0,45 eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb F.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 eurot, õigusabi tasu 122,72 (103,54+19,18) eurot, toimikust koopia tegemise kulud 0,45 eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 5