1-11-1274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1274 (10230121728) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 266

lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav L.S Kaitsja ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.12.2010.a., kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2010 kuni 17.12.2010 Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 04.04.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vangitsus 3 kuud; 2. Harju Maakohtu 14.12.2005 otsusega

§ 263

p 1 järgi vangistus 5 kuud

§ 74alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; 3.

Harju Maakohtu 30.11.2006 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 7 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud ja 20 päeva,

§ 65lg 2 alusel vangistus 9 kuud ja 20 päeva; 4.

Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi vangistus 8 kuud,

§ 266

lg 2 p 1 järgi vangistus 4 kuud,

§ 64

lg 1 alusel vangistus 10 kuud

§ 74alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Harju Maakohtu 12.02.2010.a. määrusega pikendatud katseaega 2 kuu võrra. Katseaja lõpp 26.10.

1. Advokaat Eva Rivis 1 RESOLUTSIOON
2. L.S-i süüdi tunnistada

§ 266lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.12.2010 kuni 17.12.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta L.S-ile mõistetud karistusest ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva L.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.S järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.03.

2. L.S-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. L.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.S , 1-11-1274, kaitsjatasu“.
4. Jätta L.S-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (senti) KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõendid: valget värvi ümbrikus 2 DNA papp-karpi, mis on paigutatud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: L.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles 27.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava omavolilise sissetungimise eest, taas 16.12.2010.a. kella 08.23 paiku valdaja tahte vastaselt tungis sisse Tallinnas, aadressil Läänemere tee 36 seisvasse EJile kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf, reg/nr XXX. Seega L.S, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse omavolilise sissetungimisega, mis on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.12.2010 koostatud kannatanu EJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.12.2010 kell 08:10 paiku kannatanu, olles kodus aadressil Läänemere tee 34-106, Tallinn, sai kõne politseist seoses sellega, et tema sõiduki VW Golf reg. nr XXXuks oli lahti. Kannatanu parkis oma sõiduki 16.12.2010 kell 06:20 Läänemere teel majade 36 ja 28 vahel asuvale teele. Kannatanu jõudes sõiduki juurde kell 08:15 nägi, et sõiduki juhiuks oli lahti, tagaistmel istus keegi noormees, kes sobras sõiduauto pagasiruumis. Kannatanu tõmbas noormehe autos välja ning surus ta kõhuli maha. Hoidis teda (püstises asendis) kinni kuni politsei tulekuni. Sõiduautot üle vaadates avastas juhiukse lukul murdmisjäljed. Varastatud oli automakk Blaupunkt maksumusega 300 krooni. Pagasiruumist oli osa asju tõstetud tagaistmele. Pagasiruumikattest oli välja võetud ja varastatud 2 ovaalkõlarit kogumaksumusega 600 krooni. Vargusega tekitati kahju umbes 900 krooni. (t/l 5-7) • 16.12.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil Läänemere tee 36, Tallinn. Vaatluse objektiks oli punast värvi sõiduauto VW Golf reg nr XXX. Sõiduauto seisis aadressil Läänemere tee 36, Tallinn oleva kortermaja juures, hoone Läänemere tee 28, Tallinn poolsel küljel sõidutee servas. Sõiduauto juhiukse ukselukul oli näha murdmise jälgi. Juhiukse ukselukk oli töökorras. Sõiduautol puudus kesklukk ja signalisatsioonisüsteem. Vaatluse hetkel olid sõiduauto uksed ja aknad kinni (lukus). Sõiduauto esipaneeli keskkonsoolis olev automaki jaoks mõeldud ava oli tühi. Sõiduauto salongis esiistmete vahel oli metallist labidas. Sõiduauto tagaistmel oli sinist värvi teksajakk, toruvõtmed, plastikpudel 1,51, ajaleht, ovaalkõlar ja pagasiruumi kate. Pagasiruumi kattes oli kaks ovaalse kujuga ava. Sõiduauto pagasiruumis oli rohelist värvi kilejope, plastikkanistrid ja kilekott. (t/l 8-15) • Patrullpolitseiniku ettekandest nähtuvalt tema olles autopatrullis

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 alusel vangistus 8 kuud,

§ 266

3 lg 2 p 1 alusel vangistus 4 kuud,

§ 64

lg 1,

§ 74

alusel jäeti vangistus 10 kuud tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. (t/l 37-39) • 17.12.2010 koostatud kahtlustatava L.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt. Ta oli koos oma tuttavatega baaris „U Palõtša", Linnamäe teel. Seal olid umbes 2,5-3 tundi. Seejärel otsustas L.S minna koju. Kõndis mööda tänavat ning nägi punast värvi sõiduautot VW Golf, juhipoolne uks oli pärani lahti ning mõtles, et vaatab, mis seal autos head on. Istus juhi istmele ning sealt ronis tagaistmele, et vaadata, äkki pagasiruumis on midagi. Vaatas seal pagasiruumis, kui järsku keegi võttis tal jope varrukast kinni ning tiris autost välja. See oli meesterahvas, kes ütles, et tema on sõiduki omanik. Seejärel meesterahvas surus ta auto külge ning kutsus välja politsei. Politsei saabus kohale ning meesterahvas ütles politseinikele, et temalt varastati Blaupunkt makk. Politseinikud viisid ta jaoskonda. Ta tõesti ronis autosse sisse, kuid ta ei ole sealt midagi varastanud. Auto seisis lahtise uksega ja ta lihtsalt vaatas sinna sisse. Puhtsüdamlikult kahetseb, et ronis autosse. (t/l 23-26) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 29) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu, EJ´i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ettekannet, 27.02.2009.a. Harju Maakohtu otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.S-i käitumine kvalifitseeritud

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud. Seega oli L.S

§ 266lg 2 p 1 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes L.S EJ´i teadmata ja tahte vastaselt Tallinnas, aadressil Läänemere tee 36 seisvasse EJile kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf, reg/nr XXX ja peeti kinni ajal, mil istus eelmärgitud autos ja sorteeris autos olevaid võõraid esemeid. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et süüdistatav oleks sõiduki valdajalt sõidukisse sisenemiseks luba küsinud või luba saanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et sõidukisse sisenemine toimus ebaseaduslikult. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud so. valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda. L.S-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut kahetsenud, mida kohus ei saa siirana arvestada. Süüdistatava käitumine oli teadlik ja kavatsetud käitumine ning süüdistatav sisenes valdaja tahte vastaselt sõidukisse selleks, et leida sealt midagi väärtuslikku ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava kinnipidamise tõttu ei jõudnud ta asuda oma eesmärki realiseerima. Seejuures on süüdistatavat samalaadse teo toimepanemise eest juba karistatud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks arvestada avaldatud kahetsust siirana ega karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, sealhulgas kolmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, mille kohta võib teha järeldusi ka süüdistatava karistusandmetest ja inkrimineeritud kuriteo iseloomust. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku 4 vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud, kuivõrd kannatanu reageeris saadud informatsioonile kiiresti ja pidas süüdistatava ise kinni. Seejuures teatas möödakäija sõiduki avatud uksest politseile, kuid ei teatanud, et sõiduks kedagi oleks. Politsei teatas saadud asjaoludest kannatanule ning kannatanu läks sõidukit kontrollima ja pidas süüdistatava kinni. Seega võib järeldada, et sõiduki ust ei murdnud lahti süüdistatav ning süüdistatav sisenes omavoliliselt sõidukisse ajavahemikul, mis jäi lahtioleva ukse avastamise ja kannatanu poolt sõiduki juurde minemise vahele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime kahe kuu möödudes eelmise otsusega määratud katseaja lõppemisest ning katseajal on ta toime pannud kolm väärtegu. Seega suutis ta katseaja jooksul käituda viisil, mis sundis teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, kuid ei suutnud sundida teda hoiduma väärtegude toimepanemisest. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava allutamine kriminaalhooldusele on andnud tulemusi vähemalt selles osas, et süüdistatav ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib karistuse jätta kohaldamata, allutades süüdistatava uuesti kriminaalhooldusele lootuses, et uus katseaeg sunnib teda taas hoiduma uue kuriteo toimepanemisest. Kuivõrd süüdistataval puuduvad pikemat aega sissetulekud ja süüdistataval lasuvad rahalised kohustused, mis tulenevad varasematest menetluskuludest ja senini tasumata trahvidest, leiab kohus, et süüdistatavale käib välja mõistetavate menetluskulude täies ulatuses tasumine üle jõu ning kohus asub seisukohale, et suuremas osas tuleb menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja vaid määratud kaitsjale makstud tasu. Märt Toming kohtunik 5