lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi Jätta L.L apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 22.10.2010 otsusega lühimenetluses tunnistati L.L süüdi
lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat; süüdi
järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kinnipidamisaeg 21.03.2010-22.03.2010 ja alates 21.04.2010 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 21.04.2010 ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. L.L-ilt mõisteti riigituludesse välja sundraha 6525 krooni, kaitsjatasu 3000 krooni ja ekspertiisikulud 1454 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud kaitsjatasu riigi kanda. L.L-ilt mõisteti kannatanute kasuks välja: J. J-K. kasuks 9360 krooni; OÜ A. kasuks 13 500 krooni; V-P. V. kasuks 6023.95 krooni; E. J. P. kasuks 11 794 krooni; H. P. kasuks 21 967 krooni; L. A. kasuks 6850 krooni; K. P. kasuks 18 500 krooni; U. L. kasuks 4825 krooni; E-J. N. kasuks 3113.70 krooni ja L. L. kasuks 6825 krooni. 2. L.L tunnistati
järgi süüdi selles, et tema juhtis 21.03.2010 kella 16.08 paiku Harjumaal Tallinna linnas, Angerja tn 4 ja 6 majade vahel mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg, nr XXXXXXXXX, olles narkojoobes.
lg 2 p 5, 8, 9 järgi tunnistati L.L süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem kriminaalkorras karistatud 11-korral varguste eest, viimati Harju Maakohtu 20.10.2009 otsusega
lg 2-199 lg 2 p 9 järgi, taas 29.03.2010 ajavahemikul kella 11.00 - 14.35 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse J. J-K. kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Vectra reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXXX XX X asuvas E., kust võttis 2 kasti alkohoolset jooki Gin Long Drink koguväärtusega 35,80 eurot, 2 plokki sigarette L & M koguväärtusega 45,80 eurot, tekitades vargusega J. J-K. varalist kahju summas 81,60 eurot, so 1 276, 75 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 06.04.2010 ajavahemikul kella 12.20 - 12.55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse T. J. V. kasutuses olevasse sõiduautosse Fiat Ducato reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXXXXX XX XX asuva maja juures, kust võttis sülearvutikoti väärtusega 20 eurot, sülearvuti HP Compact väärtusega 600 eurot, välise kõvaketta WD mahuga 250 GB väärtusega 70 eurot, mälupulga 2GB väärtusega 10 eurot, digifotoaparaadi Canon Ixus nahkvutlaris koguväärtusega 175 eurot, nahast koti ZARA väärtusega 100 eurot, kalkulaatori Casio väärtusega 60 eurot, kalkulaatori Casio väärtusega 100 eurot, 3 raamatut soome keeles koguväärtusega 600 eurot, Soome Vabariigi passi T. J. V. nimele, mobiiltelefoni NOKIA N95 väärtusega 350 eurot, GPS navigatsiooniseadme Garmin väärtusega 250 eurot, nahkkindad väärtusega 50 eurot, tekitades vargusega T. J. V.le varalist kahju summas 2385 eurot, so 37 317,15 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 06.04.2010 kella 16.05 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse A. OÜ kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Vivaro reg.nrXXXXXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXX XX asuva maja juures, kust võttis U. S. kuuluva riidest kandekoti väärtusega 400 krooni, milles olid EMT kaasaskantav interneti pulk väärtuseta, optilised lugemisprillid väärtusega 2500 krooni ja OÜ-le A. kuuluva dokumendid ja sülearvuti Fujijtsu Siemens väärtusega 13500 krooni, tekitades vargusega U. S. varalist kahju summas 2 900 krooni ja OÜ-le A. varalist kahju summas 13 500 krooni; samuti selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 08.04.2010 kella 15.00 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil esiukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse V-P. V. kuuluvasse sõiduautosse Ford Focus reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXX X asuvas parklas, kust võttis V-P. V. kuuluva GPS seadme TOMTOM 730 koos kinnitusaluse ja laadimisjuhtmega väärtusega 220 eurot (3442,25 krooni). Saades aru, et tunnistaja nägi vargust, põgenes tunnistaja silme all varastatud asjadega, tekitades vargusega V-P. V. varalist kahju summas 3 3442,25 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 11.04.2010 kella 13.00 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse sõiduautosse Crysler Voyager reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXX X asuvas parklas, kust võttis L. J. K. kuuluva mobiiltelefoni NOKIA väärtusega 50 eurot, mobiiltelefoni NOKIA väärtusega 130 eurot, kott ja 2 passi, tekitades vargusega L. J. K. varalist kahju summas 180 eurot, so 2 816,40 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 12.04.2010 kella 18.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil juhipoolse ukseklaasi lõhkumise teel tungis sisse E. J. P. kuluvasse sõiduautosse VW Transporter reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXX X asuva maja juures, kust võttis GPS seadme Nüvi 250 Viski koos navigatsiooniseadme aluse- ja kahe laadijaga koguväärtusega 5500 krooni, mobiiltelefoni №kia 6600 laadija koos alusega koguväärtusega 800 krooni, autoalarmi anduri koos alusega koguväärtusega 800 krooni, halogeentaskulambi väärtuseta, kokku väärtusega 7100 krooni, tekitades vargusega E. J. P. varalist kahju summas 7100 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 13.04.2010 ajavahemikul kella 15.50 - 20.00 vasakpoolse tagumise küljeklaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse H. P. kuuluvasse sõiduautosse Mitsubishi C200 reg.nrXXXXXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXX XXX XX asuvas E., kust võttis H. P. kuuluvad asjad: sülearvuti Fujiutsu Siemens M7440G väärtusega 16000 krooni, sülearvutikoti väärtusega 100 krooni, arvutihiire väärtusega 150 krooni, digitaalse fotoaparaadi Nikon Coolpix S520 väärtusega 1399 krooni, kaamerakoti Samsonite Torbole väärtusega 199 krooni, mälukaardi Kingston SD 2 Gb väärtusega 119 krooni, CD automaki Pioneer väärtusega 1600 krooni, 2 tk MP3 mängijat Sony ja Philips koguväärtusega 400 krooni ja L. A. kuuluvad: käekoti väärtusega 1200 krooni, mobiiltelefoni №kia 6500 Clasic väärtusega 3000 krooni, MP3 mängija väärtusega 1000 krooni, rahakoti väärtusega 800 krooni, sularaha 250 krooni, ID kaardi L. A. nimele, Swedpanka krediitkaardi L. A. nimele, Swedpanka paroolikaardi, erinevad kliendikaardid L. A. nimele väärtuseta, kosmeetika koguväärtusega 600 krooni; tekitades vargusega H. P. varalist kahju 19 967 krooni ja L. A. varalist kahju 6850 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 14.04.2010 ajavahemikul kell 12.41 - 15.30 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse K. P. kuuluvasse sõiduautosse Nissan X-Trail reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXX X asuvas parklas, kust võttis K. P. kuuluva GPS seadme MIO koos laadijaga väärtusega 3000 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 15.04.2010 ajavahemikul kella 20.09 - 22.20 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil parempoolse esiukseklaasi lõhkumise teel tungis sisse U. L. kasutuses olevasse sõiduautosse Nissan Almera reg.nrXXXXXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuva maja juures, kust võttis U. L. kuuluvad GPS seadme väärtusega 4655 krooni, voolujagaja väärtusega 45 krooni, mobiiltelefoni toitejuhtme väärtusega 125 krooni, tekitades vargusega U. L. varalist kahju 4 825 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 16.04.2010 õhtul võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse A. A. L. kasutuses olevasse reisibussi Scania reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXX XXX X asuvas parklas, kust võttis A. A. L. kuuluva GPS seadme Garmin Nevi 200 väärtusega 1500 krooni ja videosüsteemi juhtimispuldi väärtusega 1500 krooni, tekitades vargusega A. A. L. varalist kahju 3000 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 17.04.2010 ajavahemikul kella 13.00-16.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil parempoolse küljeklaasi lõhkumise teel tungis sisse sõiduautosse BMW 525D reg.nrXXX-XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXX X asuvas parklas, kust võttis E-J. N. kuuluva GPS seadme MIO MOOV V505 koos laadija- ja kinnitusega väärtusega 6000 krooni, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti tunnistaja poolt kinni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas 20.04.2010 ajavahemikul kella 19.00 - 21.25, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse sõiduautosse Honda Acura reg.nrXXXXXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXXXXX X X asuva maja juures, kust võttis L. L. kuuluva GPS seadme Garmin Nüvi väärtusega 3825 krooni; samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, taas öösel vastu 21.04.2010 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis juhi aknaklaasi lõhkumise teel Ungari firmale M. kuuluvasse sõidubussi Temsa Safari HD registreerimismärgiga XXXXXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXX-XXXXXX XX asuvas hotelli P. parklas, kust võttis firmale M. kuuluvad: DVD mängija Blaupunkt väärtusega 3500 eurot (54740 krooni), CD mängija Blaupunkt väärtusega 3500 eurot (54740 krooni), elektroonilise seadme teemaksu jaoks „Motorite BOX“ väärtusega 500 eurot (7820 krooni), tahavaate monitori Blaupunkt väärtusega 1500 eurot (23460 krooni), ja K.’le kuuluvad GPS seadme MIO IQO 8 väärtusega 500 eurot (7820 krooni), sularaha summas 500 eurot (7820 krooni), tekitades sellega varalist kahju Ungari firmale M. 140 760 krooni ja K.’le 15 640 krooni. 3.Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis palub süüdistatav L.L mõista talle leebem karistus, milleks oleks vangistus 8 kuud. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta kõiki temale inkrimineeritud varguseid toime pannud, vaid ta võttis need enda peale, kuna lubati tingimisi vabastada. Ta ei nõustu ka temalt välja mõistetud tsiviilhagide suurusega, kuna varastatud asjad ei maksa nii palju. Milliste esemete maksumusega ta ei nõustu, seda apellant ei selgita. Talle mõistetud karistus on liiga pikk. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-11-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09). 5.Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada ja vaidluse esemeks on üksnes L.L-ile mõistetud karistus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 6.Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning apellant ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli L.L õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt L.L kuritegude toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud, kuid ta oli nõus kõikide tema vastu esitatud süüdistustega, sealhulgas tsiviilhagidega ning kahetses toimepandut. Seega oli esimese astme kohtus tagatud L.L õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Maakohtu istungil on prokurör kohtuvaidluses selgesõnaliselt märkinud, et kõik tsiviilhagid tuleb L.L-ilt välja mõista ja sellele ei ole L.L kohtuvaidluses vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise kannatanute kasuks välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega ei oleks kohus millegagi eksinud, kui ta ei oleks kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagide suurust isegi põhjendanud. 7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud, et
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 8.Kriminaalkolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus kõigile neile nõuetele täiel määral. Tuvastamist leidis, et L.L on varem varavastaste kuritegude ja väärtegude eest korduvalt kohtulikult karistatud (II kd lk 261-272). Vabanenud 28.01.2010 vanglast, pani ta esimese kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödudes ja seejärel lühikese aja vältel (1 kuu) pani ta toime veel kolmteist uut varavastast kuritegu, seega on ta isikuks, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Arvestades asjaolu, et L.L pani toime teod, mille eest on võimalik mõista karistusena kuni viis aastat vangistust, ei näe kohtukolleegium süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistuses vähimatki eksimist nn proportsionaalsuspõhimõtte vastu. Arvestades neid argumente, kuritegude arvu ja tekitatud kahju suurust, peab kohtukolleegium L.L-ile käesolevas kriminaalasjas mõistetud liitkaristust - vangistus 3 aastat, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mille hulka arvati kinnipidamisaeg, seaduslikuks ning põhjendatuks. Apellatsioonis puuduvad argumendid, mis võimaldaksid kohtukolleegiumil asuda vastupidisele järeldusele ning revideerida mõistetud karistust väiksemas suunas. Alust mõistetud karistuse muutmiseks ei anna ka eri- ega üldpreventiivsed karistuse mõistmise eesmärgid ega peale apellatsiooni esitamiseks ettenähtu tähtaega esitatud taotlus. 9. Eeltoodud argumentidel leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral kaasa täiendavad kulud kaitsjatasu näol, suuruses ca 63,91 eurot (1000 krooni), mis tuleks L.L-ilt välja mõista. Kohtukolleegium ei usu, et see vastaks apellandi huvidele, mida ta väljendab enda taotluses, arvestades seejuures ka niigi tasumisele kuuluvate tsiviilhagide ulatust. 10.Seetõttu leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud kõiki asjaolusid, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 lg-st 2 jätab kohtukolleegium L.L apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.