lg 4 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada F.D täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 alusel määrata F.D-le katseajaks järgmised kohustused: 1) võtta ennast arvele Töötukassas või leida endale ametlik töö mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) pöörduda erialaspetsialistikonsultatsioonile
ke eluviisi alustamiseks mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest ja läbida ravikuur; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 5) osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel. Määrus F.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale Tartu linna talitusele. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. F.D karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 109-7077
lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, 4 ja § 275 järgi ning karistuseks on
Raul F.D tunnistati samuti süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 kuud 12 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 10 kuud 12 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.04.2009.a ja lõpeb 25.04.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.04.2011.a. Tartu Vangla edastas 21.04.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.06.2011.a seisuga on F.D kandmata karistusaeg 10 kuud 17 päeva vangistust. F.D on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 07.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1 järgi 1 kuu 9 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 23.08.2007.a. määrusega; 2) 09.01.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust; 3) 28.03.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 1 alusel 7 kuud vangistust; 4) 09.04.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust, mis
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab F.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib, et arvestades süüdimõistetu eelnevat elukäiku, on selge, et ta vajab resotsialiseerumiseks järjepidevat kontrolli, nõustamist ja tuge.Sunnitus oma elu planeerima ja teatud raamidesse sobitama, võiks tema puhul anda häid tulemusi. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. F.D kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks, ta kannab kolmandat vangistust. F.D oli määratud üldkasulikule tööle, millest ta hoidis kõrvale ja pani toime uusi kuritegusid. Samasugune negatiivne tulemus oli ka eelmisel korral, kui ta rikkus kohustust, ei elanud kindlas elukohas. Ennetähtaegsel vabastamisel F.D asuks elama õe juurde ja selle elukohaga kaasnevad teatud riskid, võivad tekkida pinged, õde ei ole suuteline oma venda üleval pidama. Isikul on kõrge risk alkoholi tarvitamisele ja kuriteod on samuti toime pandud alkoholijoobes. Vanglas on teda karistatud distsiplinaarkorras 4 korral, see näitab seda, et hoiakutes ei ole toimunud muudatust korrale allumisel. F.D ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Elama asuks ta esialgu õe juurde, kes on lubanud aidata kinnipeetavat ka töö leidmisel. F.D kinnitab, et tal oli probleeme alkoholi tarvitamisega vangistuses. Kuid nüüd on ta läbinud vangistuses vastava programmi ja kavatseb vabaduses enam alkoholi mitte tarvitada. Ta on valmis võtma kohustusi, mis kriminaalhooldaja on ette pannud, s.h alkoholi tarvitamise keelu ja erialaspetsialist poole pöördumise. F.D ise hindab võimalust tööd leida heaks, kuna ta on ka enne vangistust töötanud ja teeb seda ka kinnipidamise ajal.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. F.D on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi F.D on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja 2 varem määratud käitumiskontrolli ei ole olnud tulemuslikud, peab kohus võimalikuks kinnipeetava vabastada enne tähtaega. Kohus nõustub kriminaalhooldaja poolt märgituga, et F.D on isik, kes vajaks vabanemisel professionaalset kõrvalist tuge, et kohaneda eluga vabaduses ja seaduskuulekalt jätkata. Vaatamata sellele, et F.D on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, saab väita, et ta on oma käitumist muutnud ja võiks olla teinud vajalikke ümberhinnanguid oma varasema kuritegeliku tegevuse osas. Rikkumised, mille eest teda on karistatud, on suhteliselt kerget laadi, mistõttu on teda karistatud noomitusega. Lisaks nähtub vangla materjalidest, et ta on osalenud pakutud programmides – F.D ise on kinnitanud, et on tegelenud alkoholi kuritarvitamise probleemi lahendamisega ja on valmis seda ka vabaduses jätkama. Lisaks nähtub, et F.D on vangistuse aja töötanud, mistõttu võiks ka töö leidmine olla kergem, kuna isikul on säilinud tööharjumus. Kinnipeetava noorem õde on kinnitanud valmidust F.D enda juurde elama võtmiseks teatud ajaks ja tema abistamiseks töö leidmisel. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse näol oleks võimalik osutada F.D-le vajalikku tuge ja samas teostada järelevalvet tema üle. Taoline võimalus puudub, kui isik vabaneks peale karistusaja lõppu. 3
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda kahe nädala jooksul peale vabanemist erialaspetsialisti poole
ke eluviisi alustamiseks. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb F.D
lg 2 p 4 alusel kohustada kahe nädala jooksul võtta ennast arvele Töötukassas või leida ametlik töö. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit kuritegude toimepanemisel, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
lg 2 p 8 alusel tuleb kohustada F.D osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavatest sotsiaalprogrammides. Kuna
lg 4 alusel tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mida arvestatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel F.D vangistusest vabastamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.