Kriminaalasi nr 1-11-6790 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 juuni 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6790 (11260102257) Kohtunik Liiv

§ 424

Prokurör Margit Luga Süüdistatav U.G Kaitsja järgi Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Venemaa kodanik, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht: Aligo Pluss OÜ, autojuht, varem karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.G

§ 424

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 1 (üks) aasta jooksul, kohustades U.G tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates 2011.a juulist rahalise karistuse katteks vähemalt 70 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 4100065035. Sisse nõuda U.G-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 210 (kakssada kümme) eurot; 2) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), 1

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 424

järgi toimepandud kuriteo eest nõudis prokurör kohtus U.G-le karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära, s. 820 eurot riigituludesse.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsusele järgnevast kuust iga kuu

1. kuupäevaks vähemalt 70 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
2. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatult jäetud kohaldamata

§ 50lg 1 p 1 sätestatud lisakaristus.

U.G on pikaaegse staažiga kutseline autojuht, kellele ei ole siiani ühtegi rikkumist olnud. Tema ja ta pere sissetulek sõltub otseselt mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimisest. Kuna isiku varasem elukäik on kohtule teadaolevalt olnud laitmata ja tema kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi ning isik kahetseb toimunut, siis peab kohus põhjendatuks käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamata jätmise. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Kaitsja taotles menetluskuludest kaitsetasu seda osa, mis on seotud tema kohalejõudmisega Tartust Jõgevale, riigi kanda jätmist. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid käesoleval juhul 46,58 eurot. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Kohtunik 2