lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3; § 202 lg 2 p 2 järgi; Dmitri Popovi süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi; E.F-i süüdistuses
99 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1 järgi; J.Z-i süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8; § 202 lg 1 järgi; Sergei Šatalovi süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi; N.U süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;
lg 2 p 2 järgi 4-kuulise vangistusega;
lg 2 p 1, 3 järgi 5-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja O.L-ile mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 2.03.2006 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse osa 6 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra ning O.L-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 2 kuud ja 4 päeva vangistust.
12.06.2008, s.o. 5 kuud 7 päeva ja O.L-ile jäi kanda 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust. D. Popovi karistati
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3-aastase vangistusega;
lg 2 p 1, 3 järgi 4-kuulise vangistusega.
MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja D. Popovile mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. E.F karistati enne 18.12.2007 toimepandud kuritegudes järgmiselt:
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3-aastase vangistusega;
lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega;
lg 2 p1, 2 järgi 6-kuulise vangistusega.
MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja E.F-ile mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. E.F karistati pärast 18.12.2007 toimepandud kuritegudes järgmiselt: 2
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta ja 3-kuulise vangistusega;
lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega.
MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti E.F-ile karistuseks 10 kuud vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse osa 7 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti E.F-ile 1 aasta ja 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati E.F-ile pärast 18.12.2007 toime pandud kuritegude eest mõistetud karistust – 1 aasta ja 5 kuud vangistust - enne 18.12.2007 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuse – 2-aastase vangistust võrra ja E.F-ile liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Tema tõkend vahi all pidamine jäeti muutmata ning tema karistusaja algust loeti alates 18.11.2008, s.o tema kinnipidamise päevast antud kriminaalasja järgi. Süüdistatavatelt mõisteti välja tsiviilhagid kannatanute kasuks, m.h mõisteti D. Popoviga seonduvalt välja tsiviilhagid ka: - O.L-ilt, D. Popovilt ja E.F-ilt solidaarselt: 1) 30940 kr J. V. kasuks ja 2) 15250 kr M. P. kasuks; - O.L-ilt ja D. Popovilt solidaarselt: 1) 9500 kr A. K. kasuks ja 2) 17981 kr A. T. kasuks; - D. Popovilt ja E.F-ilt solidaarselt 52752.40 XXXX kasuks. J.Z, S. Šatalov ja N.U maakohtu otsusele apellatsioone ei esitanud ja maakohtu otsust seega ei vaidlustanud. Apellatsioonid esitasid süüdistatav E.F ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, süüdistatava D. Popovi kaitsja advokaat A. Aasmaa ning süüdistatava O.L-i kaitsja vandeadvokaat K. Vedro. Maakohtu otsuse motiividest nähtuvalt tunnistasid O.L, D. Popov ja E.F end kõigis episoodides täielikult süüdi, kuid nad ei nõustunud prokuröri poolt nõutud karistusega ja taotlesid kergemat karistust. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel juhindus maakohus
O.L-ile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Ta on varem kohtulikult korduvalt karistatud, tal on kindel elukoht, ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmistest karistustest ja on toime pannud taas 20 varguseepisoodi, 2 omavolilist sissetungi võõrasse hoonesse ja 3 teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara hoidmist ja turustamist. Kohus pidas vajalikuks karistada O.L reaalse vabaduskaotusliku karistusega. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse O.L-i süü ulatust, arvestades, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja tema vastutust kergendab süü tunnistamine. Arvestades O.L-i korduvat karistatust ei pidanud kohus kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kohus leidis, et O.L-i puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta
Maakohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada O.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda liitkaristusega (reaalse vangistusega) raskeimas karistuses sätestatud keskmises määras, mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. D. Popovi tegevusele õigusliku hinnangu andmisel võttis kohus arvesse, et ta on käesolevas kriminaalasjas toime pannud 18 varguseepisoodi ja 2 omavolilist sissetungi võõrasse hoonesse. Kohus arvestas D. Popovi süü ulatust, võttes arvesse, et tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja tema vastutust kergendab süü tunnistamine. D. Popovi korduva karistatuse tõttu ei pidanud kohus kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja see ei võimalda saavutada karistuse eesmärke. Seda ka seetõttu, et D. Popovil puudub püsiv sissetulek palga näol. Kohus leidis, et D. Popovi puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta
Suunamaks D. Popovi edaspidi õiguskuulekale käitumisele ning kaitsmaks õiguskorda, tuleb nimetatud isikut karistada liitkaristusega reaalse vangistuse näol, 3 mis ületab raskeimas karistuses ette nähtud keskmist määra ning mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. Kohus leidis, et E.F tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna E.F on toime pannud käesolevas kriminaalasjas 60 varguseepisoodi, 2 omavolilist sissetungi võõrasse hoonesse ja ühe sõiduki ärandamise. E.F on korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus võttis arvesse E.F-i süü ulatust, arvestades, et tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja tema vastutust kergendab süü tunnistamine. Arvestades E.F-i korduvat karistatust, ei pidanud kohus kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kohus leidis, et E.F-i puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta
Enne 18.12.2007 toimepandud kuritegude eest pidas kohus põhjendatuks karistada E.F liitkaristusega reaalse vangistuse näol, mis ületab raskeimas karistuses ette nähtud keskmist määra ning mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. Pärast 18.12.2007 toimepandud kuritegude eest pidas kohus põhjendatuks karistada E.F liitkaristusega reaalse vangistuse näol, mis jääb alla raskeimas karistuses ette nähtud keskmist määra ning mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. Tulenevalt
lg-st 1 tuleb E.F-ile pärast 18.12.2007 toime pandud kuritegude eest mõistetud karistust suurendada enne 18.12.2007 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuse võrra. Maakohus rahuldas teiste hulgas J. V. , M. P. , A. K. , A. T. ja XXXX tsiviilhagid. O.L-ilt, D. Popovilt ja E.F-ilt solidaarselt mõistis kohus välja J. V. kasuks 30 940 kr, s.h signalisatsioonisüsteemi lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus leidis, et kannatanul on õigus saada kogu kahjusumma ja üldteada on, et signalisatsiooni taastamine on kallis. Ka ei ole süüdlased ise ja O.L-i kaitsja tsiviilhagi vaidlustanud. O.L-ilt, D. Popovilt ja E.F-ilt solidaarselt mõistis maakohus M. P. kasuks välja taotletud 15 250 kr, s.h lõhkumisega tekitatud kahju 8100 kr. D. Popovi kaitsja vaidlustas selle episoodi lõhkumise kahju 8100 kr, väites, et see on ülepaisutatud. Kohus leidis, et taotlust ei saa rahuldada, kuna pole põhjendatud, millele toetudes väidetakse, et summa on liiga suur. Ka on M. P. üksikasjalikult selgitanud, mida tema majast varguse juures lõhuti ja mida varastati. Uste lõhkumisele lisandus elektrijuhtmete (vaskkaabel) maha rebimine mitmetest ruumidest ja endise korra taastamiseks kulus kindlasti rohkem raha. O.L-ilt ja D. Popovilt solidaarselt mõistis maakohus välja A. K. kasuks 9500 kr, s.o varastatud ATV eest. Kaitsja vaidlustas kahjusumma ja palus välja mõista poole sellest, kuna tehnika vananeb kiiresti. Maakohus leidis, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna kannatanu on avaldanud ATV väärtuseks 9500 kr ja O.L ning tema kaitsja tsiviilhagi ei vaidlustanud. O.L-ilt ja D. Popovilt solidaarselt mõistis maakohus välja A. T. kasuks 17 981 kr. Varastatud esemete väärtus on 11 781 kr ja lõhkumise kahju 6200 kr. D. Popovi kaitsja vaidlustas kahju suuruse. Maakohus leidis, et kuna A. T. on veenvalt põhjendanud, et seoses luku lõhkumisega lõhuti ka rõdu uks ja see tuli välja vahetada ning kuna välisuksed on reeglina kallimad kui siseuksed, siis taotlus vähendada tsiviilhagi ei kuulu rahuldamisele. D. Popovilt ja E.F-ilt solidaarselt mõistis kohus XXXX kasuks välja 52 752.40 kr. D. Popovi kaitsja vaidlustas uksevõtmete vargusega tekitatud kahju väljamõistmise, väites, et sellist puhtmajanduslikku kahju ei tohi kriminaalmenetluses läbi vaadata põhjendatud kahju ettenähtavuse põhimõtte tõttu. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kannatanu õigeaegselt esitas oma põhjendatud kahjunõude süüdlaste vastu ja on oma tsiviilhagi suurust dokumentidega igati tõendanud. Just uksevõtmete vargus sundis vahetama XXXXt ukselukke. Apellatsioonides esitatud taotluse sisu 4 E.F-i apellatsioon. E.F taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o temale mõistetud karistuse osas. Ta leiab, et kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid: 1) perekonna rasket majanduslikku olukorda ja kahe kooliealise lapse olemasolu; 2) ta on oma kuriteod üles tunnistanud ja neid kahetsenud. Samuti palub E.F silmas pidada, et vangistuses on ta alates 29.04.2008, kuid kohtuotsuse kohaselt algab tema 3 aasta ja 5 kuu pikkune karistustähtaeg 29.11.2008. E.F-i kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi L. Nirgi taotleb maakohtu otsuse tühistamist E.F-ile karistuse mõistmise osas ja talle kergema karistuse mõistmist. Apellandi hinnangul on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 3), kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu E.F-ile mõistetud karistuse osas (KrMS § 338 p 4). Kohus ei ole karistuse mõistmisel lähtunud E.F-i süü suurusest ja tema isikust. E.F on võimalik karistada rahalise karistusega või lühema vangistusega. Apellant leiab, et kohus on karistuse sidunud raskema karistuse keskmise määraga, kuid ei ole nimetanud ja nimetada ei olegi asjaolusid, miks peaks karistust mõistma üle alammäära. Asjaolu, et E.F on varem kriminaalkorras karistatud, pidas kohus vajalikuks arvestada, kaaludes rahalise karistuse mõistmist, kuid reaalse vangistuse kohaldamisel kohus seda asjaolu enam ei kaalunud ja seega seda määravaks ei pidanud. Apellant toob omakorda ära kergendavad asjaolud – süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud aga puuduvad, ka ei ole ta peale süüdistuses loetletud tegude rohkem kuritegusid toime pannud. Ta on järeldused teinud, lõpetades kuritegude toimepanemise ja soovib hakata kannatanutele tsiviilkahjusid hüvitama Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 on toodud, et kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. D. Popovi kaitsja advokaat A. Aasma Apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o D. Popovile karistuse mõistmise ja temalt tsiviilhagide väljamõistmise osas. Ta palub teha uue otsuse, millega kergendada mõistetavat karistust ja vabastada D. Popov ärakandmata karistuse kandmisest tingimisi
Samuti palub kaitsja tühistada kohtuotsus osaliselt tsiviilhagide väljamõistmise osas. Kaitsja leiab, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Vastavalt KrMS § 338 p 2 on kohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, p 3 mõttes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja samuti p 4 mõttes ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
lg 1 p 7 mõttes seisneb selles, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab vajalikuks karistada D. Popovi niivõrd range karistusega. Kaitsja hinnangul ei vasta mõistetud karistus kuritegude raskusele, kuivõrd varguse episoodides tegi D. Popov kohtueelse menetlejaga aktiivselt koostööd ning enamus kuriteoepisoode avastati üksnes tänu tema avameelsele ütluste andmisele. Apellandi hinnangul ei piisa kohtuotsuse nõuetekohaseks põhjendamiseks üksnes
lg 1 mehaanilisest refereerimisest, vaid kohus peab ära näitama oma siseveendumuse pinnalt konkreetsed motiivid, miks ta leiab, et vangistuse mõistmine on vältimatu. Samuti puuduvad motiivid selles, miks ei pidanud kohus võimalikuks D. Popovi vabastamist karistuse kandmisest 5 tingimisi. Kaitsja leiab, et arvestades, et D. Popov on olulise osa karistusest juba vahistatuna ära kandnud, on võimalik tema vabastamine karistuse kandmisest
Kaitsja hinnangul on maakohus tsiviilhagide väljamõistmisel vääralt kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendamiskoormust. Kohus on tsiviilhagide osas pelgalt nentinud, et puudub alus kahelda kannatanute väidetes. Siinkohal tuleb märkida, et poole seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks, millele saaks rajada kohtuotsuse. Tuginedes TsMS § 230 lg 1 ja 2 leiab kaitsja, et kriminaalmenetluses ei vaja kahju ulatus kannatanu poolt tõendamist üksnes juhul, kui süüdistatav ei vaidle sellele vastu. Kui aga tekib vaidlus kahju ulatuse üle, peab kannatanu tõendama tulenevalt TsMS § 230 lg 1 kahju ulatust. Sellest tulenevalt ei nõustu kaitsja kohtuotsusega osas, milles D. Popovilt mõisteti välja: - J. V. kasuks 14 300 kr seoses signalisatsiooni lõhkumisega; - M. P. le lõhkumisega tekitatud kahju 8100 kr; - A. K. le ATV vargusega tekitatud kahju 9500 kr. Kaitsja on võtnud omaks hagi 4750 kr; - 5.12.2007-14.12.2007 episoodis kahju suuruse osas; - XXXX kasuks 46 173.40 kr uksevõtme vargustega tekitatud kahju osas. Ei ole tõendatud, et seoses uksevõtme vargustega oli vajadus vahetada ka lukkusid. Majanduslikult oleks mõistlik olnud tellida uued võtmed. O.L-i kaitsja vandeadvokaat K. Vedro Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist O.L-ile karistuse mõistmise osas ja talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et nii pikaajaline reaalne karistus on põhjendamatu ning O.L-i karistust võib kergendada. Kergendavate asjaoludena esinevad O.L-i käitumises tema süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ka ei ole ta peale süüdistuses loetletud tegude rohkem kuritegusid toime pannud ja on järeldused seega teinud. Kaitsja leiab, et kohus ei ole tegelikult lähtunud karistuse mõistmisel O.L-i süü suurusest ja tema isikust, teda on võimalik karistada rahalise karistusega, kuna ta teeb juhutöid ja soovib kannatanutele tsiviilkahjud hüvitada. Samuti leiab kaitsja, et O.L-i karistamine reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras – 2 aastat 6 kuud – ei ole põhjendatud. Nimetatud põhjusel on kaitsja seisukohal, et kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu O.L-ile mõistetud karistuse osas (KrMS § 338 p 4) ning kriminaalmenetlusõigust on oluliselt rikutud (KrMS § 338 p 3). Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 on toodud, et kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Vastupidiselt apellatsioonides märgitule leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud materiaalõigust ega menetlusnorme süüdistatavatele karistuse mõistmisel. Väita apellatsioonides, et maakohus pole süüdistatavatele mõistetud karistusi motiveerinud on ainetu. 6 Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavatele karistust mõistes järgis maakohus
§-s 56 sätestatut (8 kd tl 143-144).
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (lahend nr 3-1-1-99-06) on osutatud ka sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Maakohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel eelnimetatud põhimõtetest juhindunud. Maakohus on juba kõigi süüdistatavate puhul arvestanud vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist. Esitatud apellatsioonides ei ole karistuste kergendamise taotlustes toodud välja erilisi asjaolusid, millised poleks teada olnud maakohtule. Maakohus on jõudnud põhjendatult ja kaalutletult järeldusele, milline peab olema süüdistatavatele mõistetud karistuse (vangistuse) määr. Nõustuda tuleb prokuröriga selles, et süüdistatavate süü suurust (episoodide arvukus) arvestades oleks karistuse põhimõtetega vastuolus käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmine. Süüdistatava O.L-i puhul on juba arvestatud vastutust kergendava asjaoluna tema süü tunnistamist. Kaitsja väide, et seda pole piisavalt põhjendatud, pole asjakohane. O.L-ile karistuse mõistmisel on maakohus põhjendatult arvestanud, et ta on varem kohtulikult korduvalt karistatud, ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmistest karistustest ja on toime pannud taas 20 varguseepisoodi, 2 omavolilist sissetungi võõrasse hoonesse ja 3 teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara hoidmist ja turustamist. Maakohus analüüsis ka süüdistatavale karistusliigi valikut. Arvestades O.L-i korduvat karistatust ei pidanud maakohus õigustatult kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Maakohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada O.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda liitkaristusega (reaalse vangistusega) raskeimas karistuses sätestatud keskmises määras, mida vähendas 1/3 võrra. Süüdistatava D. Popovi tegevusele õigusliku hinnangu andmisel võttis maakohus arvesse, et ta on käesolevas kriminaalasjas toime pannud 18 varguseepisoodi ja 2 omavolilist sissetungi võõrasse hoonesse. Ka D. Popovi süü ulatust, arvestades leidis maakohus, et tema vastutust kergendab süü tunnistamine. Põhjendatud ei ole ka kaitsja taotlus kergendada süüdistatavale mõistetud karistust ja piirduda käesoleva ajani vahi all viibitud ajaga. Maakohus on põhjendanud karistusliigi valikut ja asjaolu, miks ei ole süüdistatavat võimalik karistada kergemaliigilise karistusega ja leidis, et D. Popovi korduva karistatuse tõttu ei pea kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja see ei võimalda saavutada karistuse eesmärke. Suunamaks D. Popovi edaspidi õiguskuulekale käitumisele ning kaitsmaks õiguskorda, tuleb nimetatud isikut karistada liitkaristusega reaalse vangistuse näol, mis ületab raskeimas karistuses ette nähtud keskmist määra ning mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. Alusetu on D. Popovi kaitsja taotlus osades vargusepisoodides otsuse tühistamiseks tsiviilhagide väljamõistmise osas. Kaitsja leiab, et tsiviilhagisid ei saa välja mõista ainult kannatanute ütluste alusel. Maakohus on põhjendatult viidanud VÕS §-le 1043, mille alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Veel on märgitud, et VÕS § 1045 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Lisaks varguste kahjule lisandusid veel lõhkumiskahjud. Kannatanud on oma sellekohaseid taotlusi ja kahjunõudeid põhjendanud (signalisatsiooni maksumus, ukse taastamine, lukkude vahetus). 7 Kõik sisukohased põhjendused vaidlustatud kuriteoepisoodides on maakohtu otsusest eespool juba esitatud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata (8 kd tl 117, 118, 128, 129, 131). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et E.F tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna E.F on toime pannud käesolevas kriminaalasjas 60 varguseepisoodi, 2 omavolilist sissetungi võõrasse hoonesse ja ühe sõiduki ärandamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanudki põhjalikult motiveerima omakorda karistusena rahalise karistuse mittemõistmist, kui põhjendused olid esitatud mõistetud vangistuse osas. Kaitsja väitis, et süüdistatav on avaldanud soovi kannatanutele kahju hüvitamiseks, millist tahteavaldust tuleb iseenesest tunnustada, kuid see ei olla veel käesoleval juhul süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise aluseks. E.F on korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest karistatud. Ka E.F-i puhul leidis maakohus, et tema vastutust kergendab süü tunnistamine. Arvestades E.F-i korduvat karistatust, ei pidanud kohus kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Karistuse kergendamise aluseks ei saa olla käesoleval juhul ka süüdistatava apellatsioonis märgitud perekonna raske majanduslik olukord ja kahe kooliealise lapse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendanud õieti süüdistatavale mõistetud karistust ja karistuse kandmise aja algust. Enne 18.12.2007 toimepandud kuritegude eest pidas kohus põhjendatuks karistada E.F liitkaristusega reaalse vangistuse näol, mis ületab raskeimas karistuses ette nähtud keskmist määra ning mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. Pärast 18.12.2007 toimepandud kuritegude eest pidas kohus põhjendatuks karistada E.F liitkaristusega reaalse vangistuse näol, mis jääb alla raskeimas karistuses ette nähtud keskmist määra ning mida tuleb vastavalt KrMS §-le 238 vähendada 1/3 võrra. E.F-i karistusaja alguseks on põhjendatult loetud 18.11.2008. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on E.F, D. Popov ja O.L kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaatide K. Vedro, L. Nirgi ja A. Aasmaa poolt. Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.