1-10-14265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-14265 (10230118183) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav P.B Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2010 kuni 17.10.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 31.01.1994 otsusega KrK § 139 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotus 3 aastat tingimisi katseaeg 1 aasta;
2. Tallinna Linnakohtu 29.04.1997 otsusega KrK § 139 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi rahatrahv 1100 EEK;
3. Tallinna Linnakohtu 26.01.1999otsusega KrK § 2101 lg 2 p 3, § 2102 lg 1 järgi vabadusekaotus 5 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta;
4. Tallinna Linnakohtu 06.09.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud;
5. Tallinna Linnakohtu 01.11.2001otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi katseaeg 3 aastat;
6. Tallinna Linnakohtu 03.12.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 11 kuud 19 päeva;
7. Harju Maakohtu 20.05.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 238 lg 2 järgi vangistus 8 kuud 20 päeva; 1
8. Harju Maakohtu 28.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud;
9. Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 238 lg 2, § 65 lg 1 järgi vangistus 6 kuud;
10. Harju Maakohtu 11.06.2010 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 1 kuu 28 päeva, Kar

S § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 116 tundi, tähtajaga 6 kuud, üldkasulik töö tehtud. Kaitsja Advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON 1. P.B süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.2010 kuni 17.10.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.
2. P.B-le mõistetud karistuse 1 kuu ja 8 päeva ärakandmist arvestada alates P.B karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmise toimetamisest.
3. P.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
4. P.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.B, 1-10-14265, kaitsjatasu“.
5. P.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.B, 1-10-14265, sundraha“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt vargused toime pannud ning keda viimati karistati KarS §

§ 25

lg 2 alusel 11.06.2010, uuesti 16.10.2010 kella 19.05 paiku Tallinnas Lootsi tn 7 asuvas Rimi Hyper Marketis soovis 2 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära kahte pudelit kontsentreeritud pesugeeli väärtusega kokku 202 krooni, kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani P.B oma tahtliku tegevusega toime katse võõraste vallasasjade äravõtmiseks nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 16.10.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avalduse kohaselt 16.10.2010 peeti Rimi Eesti Food AS-i kaupluses aadressiga Lootsi 7 kinni meesterahvas, kes oli läbinud kassad ning kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat ja tasumata kaupa 202 krooni väärtuses. (t/l 2) 16.10.2010 koostatud tunnistaja VJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.10.2010 kell 10:00 (aadressil Lootsi 7, Tallinn) tema olles tööl vahetusevanemana märkas meesterahvast, kes liikumas pesemisvahendite osakonda ja seejärel alkoholi osakonda, kust meesterahvas võttis ühe õlu. Kassas maksis mees õlu eest ning väljus kauplusest. Meesterahvas peeti kinni ja turvakontrolli käigus avastati tema kotist kaks pudelit pesuvahendit kogumaksumusega 202 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Kinnipeetud isikuks osutus P.B. (t/l 3) 16.10.2010 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti nr 1311 kohaselt 16.10.2010 kell 19:05 peeti Rimi Eesti Food AS-i kaupluses aadressiga Lootsi 7 kinni P.B, kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat ja tasumata kaupa (kontsentreeritud geel 730 ml 2 tk) maksumusega 202 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele.(t/l 4) P.B karistatud 11 korral:

1. 31.01.1994 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotus 3 aastat, katseaeg 1 aasta;
2. 29.04.1997 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi rahatrahv 1100 EEK;
3. 26.01.1999 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 2101 lg 2 p 3, § 210 2 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotus 5 kuud katseaeg 1aasta;
4. 06.09.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud;
5. 01.11.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta katseaeg 3 aastat;
6. 03.12.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 11 kuud 19 päeva;
7. 20.01.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2, § 238 lg 2 järgi tingimisi vangistus 6 kuud katseaeg 2 aastat 2 kuud; KarS § 5 lg 2 ja KarSRakS § 1 lg 3 alusel vabastatud karistuse ärakandmisest Harju Maakohtu 27.11.2007 määrusega;
8. 20.05.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 238 lg 2 järgi vangistus 8 kuud 20 päeva;
9. 28.04.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud; 3
10. 03.02.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 6 kuud;
11. 11.06.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS §

25 lg 2, § 238 lg 2 järgi vangistus 1 kuu ja 28 päeva, asendatud üldkasuliku tööga 116 tundi, tähtajaga 6 kuud. (t/l 7-15) 17.10.2010 koostatud kahtlustatava P.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tahtis oma vanad poolikud pesugeeli pudelid poes vahetada uute vastu, oma vanad pani kahe võetud pudeli asemele. Seletas seda ka turvatöötajale ja nad võtsid need vanad pudelid sealt ära. Pudelid pani müügisaalis enda portfelli, kassas maksis õlle eest, peale kassat peeti ta kinni, viidi turvaruumi ning leiti tema portfellist kaks pesugeeli pudelit.(t/l 20-23) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 27) Kriminaalhooldusametniku Ene M teatisest nähtuvalt on seisuga 19.10.2010 P.B kõik üldkasuliku töö tunnid tehtud. Tööandja sõnul on hooldusalune väga korralikult täitnud talle antud tööülesanded ja töötab praegu oma viimast töötundi. (t/l 31) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.B süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Food AS-i avaldust, tunnistaja VJ´i ütlusi, õigusrikkuja kinnipidamise akti, karistusregistri väljavõtet, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.B käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli P.B temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest ning Harju Maakohtu 11.06.2010 otsusega ka KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning enne seda Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Sellist käitumist hindab kohus varguse toimepanemisena süstemaatiliselt, kuivõrd süüdistatava objektiivne käitumine näitab seda, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks. Seega nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on lühikese aja jooksul mitu korda karistatud samalaadsete varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kuritegelikku käitumist saab hinnata süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu, jäi inkrimineeritav kuritegu katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kuivõrd süüdistatavat on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning inkrimineeritava teo pani süüdistatav toime üldkasuliku töö tegemise ajal, olles teadlik saabuvatest tagajärgedest, leiab kohus, et süüdistatava kahetsust ei saa hinnata siirana. Süüdistatavala inkrimineeritava teo puhul on tegemist teadliku ja eesmärgipärase tahtliku käitumisega, millise eest on teda juba korduvalt karistatud eriliigiliste karistustega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka varavastaste süütegude toimepanemise süstemaatilisus. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat 4 karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ainuüksi 2010 aasta jooksul kaks korda ning inkrimineeritava teo on ta samuti sama aasta jooksul toime pandud. Inkrimineeritava teo pani ta toime ajal, mil ta tegi temale eelmise otsusega määratud üldkasulikku tööd, õigupoolest viimaseid üldkasuliku töö tunde. Seega pani süüdistatav teo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, olles kriminaalhooldaja järelevalve all. Seega ei mõjunud ei üldkasulik töö ega kehtestatud kontrollnõuded süüdistatavale selliselt, et oleks sundinud teda hoiduma uue samalaadse teo toimepanemisest. Süüdistatav küll väitis, et ta peab end ravima Merimetsa haiglas ja on asunud alates aprillist ka võõrutusravile, kuid ka need asjaolud ei takistanud tal toime panemast uut vargust, kuigi ta oli teadlik sellest, et ravi jätkamise eelduseks on vabaduses viibimine. Kuivõrd süüdistatav pani toime uue teo üldkasuliku töö tegemise ajal, siis ei saa kohus, vaatamata sellele, et nüüdseks on üldkasulik töö tehtud, uuesti üldkasulikku tööd määrata, asendamaks mõistetavat vangistust. Ka KarS § 74 lg 1 ja 3 sätete kohaldamine on kohtu arvates välistatud, kuivõrd süüdistatav oli üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kontrollnõuetele, kuid sellele vaatamata kolme kuu möödudes kohtuotsuse kuulutamisest pani ta toime uue varguse. Seega ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd ta on näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt. KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete kohaldamine on aga üldse välistatud, sest süüdistatavat on varem korduvalt vangistusega karistatud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et kuivõrd süüdistus on esitatud vaid ühes varguse episoodis, süüdistatava rünne olid suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu ning süüteoga kannatanule kahju ei tekkinud, sest varastatu võeti ära, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, arvestades KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise aja.. Märt Toming kohtunik 5