Obsah (4)
§ 424§ 75§ 50§ 741 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-16573 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-16573
§ 424
järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja V.Z, ik XXX, kriminaalkorras karistatud varem kahel korral: 1) Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 08. detsembri 2008.a. otsusega
§ 424järgi vangistusega kolm
(3)kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks
(4)kuuks, 2) Pärnu Maakohtu 22.07.2009.a. otsuse alusel
§ 424
järgi rahalise karistusega 13000 krooni lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuud; väärteomenetluse korras karistatud kahel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Vahur Krinal 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.Z kuriteos
§ 424järgi ning mõista karistuseks vangistus viis
(5)kuud.
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta V.Z’ le mõistetud vangistus tingimisi katseajaga üks
(1)aasta ja üheksa
(9)kuud kohaldamata, allutades V.Z katseajal käitumiskontrollile.
§ 75
lg 1 alusel kohustada V.Z katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et V.Z’ le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. V.Z anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 14. detsembrist 2010.a.
§ 50lg1 alusel võtta V.Z-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks
(6)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel V.Z suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 3024 (kolm tuhat kakskümmend neli ) krooni (s.h käibemaks 20 % s.o.504 krooni) v. advokaadile Vahur Krinal’ ile ( Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-213 Pärnu, 80010). Välja mõista V.Z’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni (sh. käibemaks 200 krooni). Sundraha tuleb V.Z tasuda riigituludesse kuue
(6)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuisena maksena 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti (6525:6). Igakuine makse teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Väljamõistetud kaitsjatasu tasumiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3 Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-16573, isik kelle eest tasutakse – V.Z, nõude liik – sundraha. Kui sundraha ja muu menetluskulu ei ole täies ulatuses või otsusega määrataud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik V.Z’ t süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.11.2010.a. kella 16:20 ajal Saare maakonnas, Leisi vallas, Võlupe-Pärsama mnt 5 km sõiduautot Skoda Felicia reg nr XXXXXX alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,19 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulem 1,09 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani V.Z toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör on saatnud toimiku V.Z süüdistuses kuriteos
§ 424
järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. V.Z on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav V.Z ja tema kaitsja nõustusid V.Z-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus V.Z-ile nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust viis
(5)kuud.
§ 74
, 75 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga üks aasta üheksa kuud ühes
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
§ 50lg1 alusel võtta V.Z-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks
(6)kuuks. V.Z selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. V.Z on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kahetseb toimepandut. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav V.Z, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et V.Z tuleb süüdi tunnistada
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses
§-s 56 sätestatuga. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub V.Z’ lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Kohus leiab, et arvestades V.Z materiaalset olukorda (pensionär) võib sundraha tasumise määrata ositi tasumisele tasumise tähtajaga kuus kuud. KrMS § 173 lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri
- a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) punktile 18 kriminaalasja kohtulikul istungil osalemise eest on tasu 250 krooni iga poole tunni kohta. Korra punkt 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. V.Z kaitsja Vahur Krinal on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 3024 krooni koos käibemaksuga. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. Taotluse kohaselt koosneb tasu ja kulude arvestus järgmiselt: toimikuga tutvumisele, kohtuistungil asja arutamiseks ettevalmistamisele, kokkuleppemenetluse läbirääkimistele, kaitsele kohtuistungil kokku 2 tundi ehk 4 pooltundi. Poole tunni eest on seadusega määratud tasu 250 krooni. Kokku seega 4x250=1000 krooni Lisaks on kaitsjal kulunud aeg õigusabi sihtkohta jõudmiseks (Pärnust Kuressaarde), seega lisandub veel 550 krooni ning sõidu ja majutuskulud vastavalt ATS § 40 lg1 970 krooni. Kokku taotlus 2520 kroonile (4x250+550+970) õigusabitasuks, millele lisandub käibemaks 20%, ehk 504 krooni. Seega tasu ja kulud koos käibemaksuga kokku 3024 krooni. KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks süüdistatavalt V.Z-ilt välja mõista kaitsjatasu summas 1000 krooni, millele lisandub käibemaks summas 200 krooni (20%), kokku 1200 krooni. Ülejäänud arvestatud tasu, mis seondub kaitsja kulutustega õigusabi kohta sõitmisel ja seal olemisega, väljamõistmist süüdistatavalt kohus ei pea põhjendatuks, kuna temal ei ole olnud võimalik kaasa rääkida riigi õigusabi korras määratud kaitsja valikusse. Selles osas tuleb jätta tasu riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189,
- Kristel Pedassaar kohtunik