Väärteoasi nr 4-10-2668 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2668 Kohtunik Marie

§ 74

20100802579503 Menetlusalune isik S.S (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht NA OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 29. november 2010.a kell 12:00 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlusaluse isiku S.S-i osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel 19 lg 2 järgi, väärteoprotokoll RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas: 19 Süüdi tunnistada S.S väärteos

§ 74

lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 9000 (üheksa) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939, selgitusse märkida väärteoasja number 4-

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, 1 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav
2. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud 02.08.2010.a on koostatud väärteoprotokoll 20100802579503 selle kohta, et S.S 02.08.2010.a kell 10:36 Tallinnas, Filtri teel suunaga Juhkentali tänava poole juhtis mootorsõidukit Iveco Turbodaily 49.10 (registreerimismärgiga xxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,57 mg/l, +/0,05 mg/l. S.S rikkus liikluseeskirja (LE) § 20 lg 4, pani sellega toime liiklusseaduse (

) § 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 29.11.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik S.S ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kutse 29.11.2010.a istungile on menetlusalune isik saanud kätte isiklikult allkirja vastu 11.11.2010.a. Kutsel on selgitus, et ilmumine istungile ei ole kohustuslik ja mitteilmumise võib kohus arutada värteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus määras arutada asja ilma S.S-i osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 7 päeva ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohus avaldas menentlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused, samuti väärteoprotokolli nr 20100802579503, tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki koos joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku allkirjaga talle õiguste tutvustamise kohta, 02.08.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, menetlusalluvuse muutmise määruse, ebaselguste lahendamise määruse, menetlusaluse isiku avalduse, karistusregistri väljavõtte seisuga 24.08.2010.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud kogumis väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh menetlusaluse isiku ütlusi kohtuvälises menetluses, leiab, et liiklusseaduse (

) § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.

§ 74

19 lg 2 kohaselt juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,501,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

§ 7419

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohandada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

§ 74

19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine S.S-i käitumises 02.08.2010.a kell 10:36 on tõendatud S.S-i ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta kinnitas sõiduki juhtimist ja eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist ning tunnistas oma süüd, samuti 02.08.2010.a tõendusliku alkomeetri Lion Intoxilyzer 8000 (seerianumber 80-004511) näidu väljatrükiga, mille kohaselt on 02.08.2010.a kell 10:51-10:55 kontrollitud alkoholi sisaldust S.S-i väljahintavas õhus ja alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatud õhus oli alkomeetri lõpliku lugemina 0,57 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, lõpptulemus 0,52 mg/l; toimikusse 2 lisatud joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku kinnitusega, et ta nõustub alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, talle on selgitatud õigust toimingust keelduda ning seda, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringutega; samuti sõiduki juhtimiselt 1 kõrvaldamise otsusega, millisest nähtub, et 02.08.2010.a kõrvaldati S.S liiklusseaduse § 20 lg 2 p 2 alusel sõiduki Iveco Turbodaily 49.10 reg. nr xxxjuhtimiselt kuni kainenemiseni. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud

§ 7419

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt hooletusest, kuna ta teadis, et oli eelnevalt alkoholi tarbinud ning jätnud enne sõiduki juhtimisele asumist kontrollimata oma seisundi. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks isik pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja vastulausest nähtuvat kahetsust toime pandud teo suhtes. Karistusregistri andmetest ei nähtu menetlusalusel isikul kehtivate karistuste olemasolu, vastulauses märgitut 25-aastase juhistaaži kohta ehk pika juhikogemuse olemasolu ei ole kohtul alust kahelda. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja taotletud raskemaliigilise karistuse ehk aresti mõistmine ei ole põhjendatud. Aresti kui raskemaliigilise karistuse mõistmine on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kohaldatud kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, sellise olukorra esinemist käesolevast väärteoasjast ei nähtu. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga ja põhikaristusena tuleb isikule mõista rahatrahv. Rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua pöördumatult ränki tagajärgi juhile endale ning kõigile teistele liikluses osalejatele. Arvestades ühest küljest väärteo toimepanemist hooletusest ja teisalt samas alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku organismis ning väärteo toimepanemist tööpäeval linnas, see on tiheda liiklusega ajal ja kohas, peab kohus põhjendatuks S.S-i karistamist rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Lisakaristuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks arvestades toime pandud väärteo esmakordsust ning varasemate, kehtivate karistuste puudumist, mistõttu puudub alus eeldada, et isik hoiduks edaspidiste süütegude toimepanemisest ilma lisakaristuse kohaldamiseta. Ainuüksi üldpreventiivsetel eesmärkidel lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ei ole. Marie Tammsaar Kohtunik 3