← Eesti

1-10-6370/34

Obsah (11)§ 266§ 199§ 215§ 263§ 65§ 69§ 74§ 68§ 64§ 75§ 78

1-10-6370 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoobril 2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kri

§ 266

lg 2 p 1, 3,

§ 199

lg 2 p 4, 7,8 ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 alusel liitkaristus 8 kuud vangitust tingimisi 2 aastase katseajaga 2) 30.06.2008. a Tartu Maakohus

§ 263

p 1 alusel 4 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel varasema karistusega liites 11k 28 p vangistust,

§ 69alusel asendatud 716 tunni ÜKT-ga, tähtaeg 1 a 7 k 3 p 3) 06.10.2008.

a Tartu Maakohus

§ 215

lg 2 p 1, 2 alusel 2 k vangistust

§ 65

lg 2 alusel varasemaga liitkaristus 1 a 1 k ja 25 p vangistust; Väärteomenetluses karistatud 11-l korral. Kriminaalhooldusametnik Maret Konson Kriminaalhooldusametnik Kai Kapp RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 74lg 1 ja Kr

MS 427 lg 1 Tühistada vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörata täitmisele J.M-ile Tartu Maakohtu 03.08.2010. a otsusega mõistetud karistus, 1 (üks) aasta vangistust. 1

(3)

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestada alates 19.10.

  1. a. Tartu Maakohtu 08.10.
  2. a määrusega kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib vahistamise osas esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 03.08.
  3. a otsusega tunnistati süüdi J.M

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti J.M liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui J.M ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all nõuetekohaselt

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

J.M tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistati kohtuotsuse jõustumisel.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.08.

  1. a. Kohtuotsus jõustus 11.08.
  2. a. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ega taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametnik ei ole saanud J.M-iga telefoni teel kontakti. Ta on teinud J.M elukohta kodukülastuse kriminaalhooldusalust leidmata. Naabrite sõnul on korteris toimunud lärmakad peod ja kohale on kutsutud politsei. xxx asuv korter on sotsiaalkorter. J.M-iga sõlmitud üürilepingut ei ole pikendatud ja see on lõppenud 04.09.
  3. a. J.M keeldus temale pakutud tugiisiku teenustest. Piirkonna sotsiaaltöötaja on võtnud korteri enda valdusse alates 22.09.
  4. a. J.M ei ole ise kriminaalhooldusosakonda ilmunud ega kontakti võtnud. J.M-iga ei ole kriminaalhooldus alanud. Kriminaalhooldusametnikule on J.M elu- ja asukoht teadmata. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldusametnik J.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik taotles süüdimõistetu vahistamist KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel ja tagaotsitavaks kuulutamist. Tartu Maakohtu 08.10.
  5. a määrusega kuulutati süüdimõistetu J.M tagaotsitavaks ja tabamisel valiti talle tõkend vahistamine. J.M peeti kahtlustatavana kinni 19.10.
  6. a ja talle esitati teises kriminaalasjas kahtlustus varguses viies episoodis raskendavatel koosseisulistel asjaoludel. Talle kohaldati Tartu Maakohtu 20.10.
  7. a vahistamismäärusega tõkend vahistamine. J.M seletas, et talle ei ole keegi helistanud ja kriminaalhooldusosakonna asukohta ta ei teadnud. Linnavalitsusest antud sotsiaalkorterist tõsteti välja pea korraldamise pärast, sõbral oli 2

(3)sünnipäev. Praegu elab üürikorteris. 19.10.
  1. a peeti ta kinni kahtlustatavana kuriteolt. Ta saab aru, et karistuse täitmisele pööramine on vältimatu. Tegematajätmised olenesid temast endast. Ta on varem reaalset vangistust kandnud, kuid tagasi sõprade seltskonda tulles jätkusid kuriteod. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Prokurör leiab, et taotlus on põhjendatud. J.M on varasem kriminaalhoolduse kogemus. Kontrollnõuete täitmata jätmine olenes temast endast. Erakorralises ettekandes andis kriminaalhooldaja negatiivse hinnangu J.M katseajale. Kuna J.M ei ole elukoha muutusest teatanud, siis proovis kriminaalhooldusametnik leida teavet teiste J.M-iga seotud instantside kaudu. Pärast kodukülastust võttis 24.09.2010.a. kriminaalhooldusametnik telelefoni teel ühendust RopkaTamme piirkonna sotsiaaltöötaja Reelika Grünbergiga. R. Grünbergi sõnul keeldus J.M koostööst sotsiaaltöötajaga, loobus talle pakutud tugiisiku teenusest ja ei võtnud ühendust sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamiseks. Üürileping J.M-iga sõlmiti üheks aastaks ja selle tähtaeg lõppes 04.09.2010.a. Korteris ei olevat J.M ise elanud, vaid lubas seda kasutada oma tuttavatel. J.M on Tilsi Lastekodu kasvandik, kelle isikuandmetes oli märge õpingute kohta Põltsamaa Ametikoolis. 27.09.2010.a. võttis kriminaalhooldusametnik ühendust Põltsamaa Ametikooli sekretäriga. Sekretäri teatel õppis J.M nende koolis 2008.a. üldehituse erialalal I veerandil. Ametnik vestles veel Tilsi Lastekodu õppealajuhataja Raido Kaljulaga. Ka tema ei teadnud J.M praegust asukohta, kuid arvas, et J.M võib olla koos Denes Ivanoviga, kes on lastekodust ära jooksnud. Denes Ivanovi krimiminaalhooldust teostab Põlva talituse ametnik Katrin Kraani. K. Kraanilt saadud e-kirjas teatas ametnik, et ka D. Ivanov ei ole esmasele kohtumisele (27.09.2010.a.) ilmunud. Karistusregistri andmetel on J.M toime pannud ajavahemikul 2006-2010.a. 20 süütegu, neist neljal korral on teda karistatud kriminaalkorras. 28.09.2010.a. arutati Tartu Maakohtus Vladimir J.M väärteoasja liiklusseaduse § 74 1 lg 2 järgi. J.M istungile ei ilmunud. Kohus mõistis J.M süüdi ja määras karistuseks 20 päeva aresti Tartu Arestimajas, mille kandmise alguseks määras 11.10.2010.a. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. J.M tegelikult ei elanud elukohas, kus tal oli kohustus elada. Ta ei ole võtnud ühendus kriminaalhooldusosakonnaga ja täida registreerimiskohustust. Seetõttu ei ole temaga kriminaalhooldus alanud. Tegematajätmised sõltusid temast endast, kujunenud eluviisidest. Kontrollnõuete täitmata jätmiseks ei olnud mõjuvat põhjust. Kontrollnõuete täitmata jätmine on oluline rikkumine karistusest tingimisi vabastamisel. Katseajal on olnud põhjust ka kahtlustuse esitamiseks uues kuriteos. J.M-ile Tartu Maakohtu 03.08.
  2. a otsusega mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohus arvestab karistusaja algust J.M teises kriminaalmenetluses kinnipidamisest. Kinnipidamine on eelvangistus, mis

§ 68lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka. Antud juhul tuleb eelvangistus arvata jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistusaja hulka. Ene Muts täitmiskohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.