1-10-8363/13

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu

1. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-10-8363 Tartu Maakohtu
2. septembri 2010 otsus G.E karistamises KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas kriminaalhooldaja Urve Pääso erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Maiken Mardim G.E (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
3. Kohtuotsuse täitmiseks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel G.E-le määratud katseaega 1 aasta võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks
4. september
5. Täiendavad otsustused
6. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, G.E-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
7. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
8. Asjaolud G.E on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
9. septembri 2010 otsusega KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 2 aastat 22 kuud ja 28 päeva ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 3 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud G.E kohta. Ettekandest nähtuvalt on G.E rikkunud kohtu poolt määratud kohustustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.E tarvitas 13.11.2010 alkohoolseid jooke ja läks ka alkoholijoobes autoga sõitma. G.E peeti kinni ImavereKarksi-Nuia teel ja tal mõõdeti joobeks 0,90 mg/l. Oma seletuses G.E kahetseb oma mõtlematut tegu, et tarvitas alkoholi ja läks autoga sõitma. Käitumiskontrolli nõudeid on G.E täitnud korralikult. Osaleb sotsiaalsete oskuste treeningul. Õpib Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis ehitus-viimistleja eriala II kursusel. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada G.E katseaega ühe aasta võrra.
10. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Süüdimõistetu ei ole käitunud katseaja jooksul seaduskuulekalt ja täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Need on asjaolud, millede alusel on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel G.E-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga
11. september
12. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
13. peatüki §-des 383 –
14. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik