1-10-4190/19

(09240106032)Kohtu koosseis Eesistuja kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Reet Popova Aime Semjonova Kohtuistungi sekretär Tõlk Marina Smirnova Marina Davõdovitš Kriminaalasi N.H süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 1 ja KarS § 118 p. 1 järgi. Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav N.H Elukoha aadress XXX, isikukood: XXX, Venemaa kodakondsus, haridus 8 klassi, emakeel vene keel, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud, viimati 21.11.2008 a. Viru Maakohtu poolt KarS § 266 lg.2 p.2 ja KarS § 120 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud ja 2 päeva. Tõkend – vahi all pidamine alates 14.12.2009 aastast. Kaitsja RESOLUTSIOON Jekaterina Jevšina Tunnistada N.H süüdi KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. 2 Tunnistada N.H süüdi KarS § 118 p. 1 järgi ja mõista karistuseks vangistuse 4 (neli) aastat. Vastavalt KarS § 64 lg.1, lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista N.H-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Karistuse kandmise tähtaja algust arvestada N.H-le alates 14.12.2009.a. N.H-le valitud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. J Ž tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ja mõista N.H-lt J Ž kasuks (XXX) 2375 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni. Rahuldada kaitsja Jekaterina Jevšina taotlus ja mõista talle riigituludest 08.11., 09.

1. ja 10.11.2010 a. kohtuistungitel osalemise eest tasu summas 6768 (kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa) krooni, millest käibemaks moodustab 1128 krooni. Mõista N.H-lt riigituludesse menetluskulud: 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend krooni) kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni 50 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 5000 (viis tuhat) krooni ekspertiiside tasud, 6768 (kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa) krooni kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtuistungil osutatud õigusabi kulud, samuti sundraha summas 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Asitõendid: kaks nuga hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606, viitenumber
2. Vabatahtliku täitmise juhul võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, märkides maksekorraldusele, et tegemist on kohtukulude ja sundraha tasumisega, samuti märkida kriminaalasja number ning isiku nimi kes kohtukulud või sundraha tasub või selle isiku nimi kelle eest need tasutakse. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt täies ulatuses tasunud, suunatakse nõudmised kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, teatades Narva kohtumajja kaebuse esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: N.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 14.12.2009.a. kell 21.00, viibides alkoholijoobe seisundis oma kodus aadressil XXX, armukadeduse pinnalt alanud tüli käigus, eesmärgiga tekitada raske tervisekahjustus, lõi J T lauanoaga kõhu piirkonda, tekitades talle paremale poole kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava maksakelme vigastusega, s.o. eluohtliku vigastuse. Oma tegudega pani N.H toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.o. KarS § 118 p.1 järgi ettenähtud kuriteo. 3 Samuti on N.H kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 14.07.2009.a. kell 17.15, viibides XXX asuva maja läheduses, eesmärgiga pöörata ebaseaduslikult enese kasuks võõras vallasvara, ettekäändel, et alaealine K Ž sõidab ringi temale kuuluva jalgrattaga, saatis poisi koju jalgratta SPARTAK ostmist tõendavate dokumentide järele, jättes jalgratta endale. Seejärel pööras tema kätte usaldatud jalgratta enese kasuks, sõites sündmuskohalt minema, millega tekitas kannatanule J Ž varalise kahju summas 2350 krooni. Oma tegudega pööras N.H ebaseaduslikult enese kasuks tema kätte usaldatud võõra vallasasja, isikuna, kes on toime pannud varguse, so. pani toime KarS § 201 lg.2 p.1järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil tunnistas N.H oma süüd talle KarS § 201 lg.2 p.1 ja KarS § 118 p1 järgi esitatud süüdistuses osaliselt, andes ütlusi, et võttis tõepoolest K Ž ära ratta, kuna see jalgratas sarnanes väga tema (N.H) jalgrattale, mis oli ära varastatud. Tegi K ettepaneku minna koju ema juurde, et veenduda, kas see jalgratas ei ole äkki varastatud. Kõndis koos K mööda Pobeda tänavat, aga pärast ei viitsinud enam kõndida ja saatis K üksinda. Jalgratta võttis endale, kuna kartis, et K ei tule tagasi. Oma elukaaslasele J T tervisekahjustuse tekitamise episoodis andis N.H ütlusi, et 14.12.2009.a. käis koos naisega külas naise sõbranna T K juures, kus tarvitasid alkoholi. Alkoholi tarvitamise käigus tekkis naisega sõnavahetus, tundis tema pärast armukadedust Dmitri, K poisssõbra suhtes. Pool tundi hiljem viis naise koju, sest tahtis süüa. Kodus võttis välja liha ja hakkas seda lõikama, hoides nuga vasakus käes. Parema käega hoidis liha. T istus samal ajal köögilaua kõrval kõrgel laste voodil, hakkas püsti tõusma, jõnksatas. Läks naise juurde. Naine võttis tal kätega piha ümbert kinni. Ta pani oma käe, milles oli nuga, naisele põlvele. Tüli ei olnud, solvanguid samuti mitte. Tahtlust naist noaga lüüa ei olnud. Ei saanud isegi aru, kuidas ta noahaava tekitas. Kaantanu J T andis kohtus ütlusi, et 14.12.2009.a. olid koos R K juures külas, kus tarvitasid alkoholi. Külas läksid tülli ja leppisid kohe ka ära. R hakkas teda Dmitri, T K sõbra pärast armukadetsema. Pärast seda läksid koju. R tahtis süüa ja võttis noa, et liha lõigata. Tema istus kõrval. N.H teda ei ähvardanud. Tundis, et mööda külge hakkas jooksma veri. R kutsus välja kiirabi. Kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi, et enne noahaava tekitamist oli tema ja R vahel sõim, ta solvas meest – t.lk.
3. R suhtes pretensioone ei ole. Kannatanu K Ž andis kohtus ütlusi, et 14.07.2009.a. kell 17.15, XXX juures, võttis süüdistatav R ära tema hõbedast värvi jalgratta Spartak. Käskis tuua dokumendid, selgitades, et see on tema jalgratas. Sõber rääkis, et nädal hiljem nägi ta N.H paaril korral FAMA kaupluse juures, kus ta varastatud jalgrattaga ringi sõitis. Andis jalgratta N.H-le, kuna hakkas kartma süüdistatavaga kaasas olevat koera. Kannatanu J Ž andis ütlusi, et 14.07.2009.a. õhtul jooksis poeg K koju ja ütles, et purjus mees, kes oli koos koeraga, võttis tema käest ära jalgratta. Teab, et N.H sõitis äravõetud jalgrattaga FAMA juures ringi. Hagi esitab summas 2375 krooni, kuna soovib süüdistatavalt peale jalgratta maksumusega välja mõista veel ka jalgratta luku maksumuse. Kohtuistungil olid üle kuulatud: - tunnistaja D S andis ütlusi, et 14.12.2009.a. käis ta külas T K juures, kus tarvitas koos N.H, T ja korteri perenaisega alkoholi. Alkoholi tarvitamise käigus käisid N.H ja K korterist väljas suitsu tegemas. Jäid koos T kahekesi korterisse. Kui N.H tagasi tuppa tuli, nägi ta, kuidas T tahtis talle (S) sigaretti anda. N.H haaras sigareti järsult T käest ära, viskas selle minema ja ütles: „lähme koju!“ Mõne aja möödudes tuli N.H tagasi ja palus kutsuda politsei, kuna oli oma naist pussitanud. S kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi, et N.H ütles T jämedas vormis „lähme koju“ – t.lk.
4. - tunnistaja A V, Narvas, XXX asuva ühiselamu valvur andis ütlusi, et 4 14.12.2009.a. õhtul jooksis tema juurde valvelauda erutatud seisundis N.H ja palus kutsuda kiirabi, kuna oli T armukadeduse tõttu noahaava tekitanud. V kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi – t.lk. 27, et küsis isiklikult N.H käest noahaava kohta ja N.H vastas: „armukadetsesin teda, noahaava tekitasin ise“. Andis need ütlused vahetult pärast toimunut. Kohtuistungil avaldati järgmised kriminaalasja toimiku materjalid: - kannatanu J T kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt, arvamus: kohtu-meditsiinilise ekspertiisi läbiviimise ajal oli tal sedastatud torke-lõikehaav paremal pool maksakelme vigastusega, verejooksuga kõhuõõnde, mis oli põhjustatud terava otsaga esemega, näiteks noaga. Kõhuõõnde tungiv torke-lõikevigastus on eluohtlik – t.lk. 72-
5. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll: vaatluse objektiks on XXX asuva ühiselamu tuba nr.
6. toast, kapi kaanelt avastati puidust käepidemega kööginuga ja kapi ülemiselt riiulilt kokkupandav nuga – t.lk. 30-
7. - Äratundmise protokoll, kus K Ž tunneb ära N.H, kes 14.07.2009.a. varastas avalikult tema jalgratta, käskides tal minna dokumentide järele, ise aga põgenes koos jalgrattaga – t.lk. 5-
8. - Asitõendi vaatlusprotokoll –pruuni puidust käepidemega kööginuga – t.lk. 77-
9. Kuuland ära süüdistatava, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja toimiku materjale, leiab kohus, et N.H süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Vaatamata süü osalisele tunnistamisele leiab kohus, et N.H süü noahaava tekitamises kannatanule T 14.12.2009.a. ja Ž ratta ebaseaduslikus enese kasuks pööramises on tõendatud järgmiste tõendite kogumis: Kohtuistungil andis kannatanu T ütlusi, et N.H hakkas teda T K sõbra Dmitri suhtes armukadetsema ja kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi, et enne noahaava tekitamist oli tema ja N.H vahel sõimlemine, misjärel ta tundis, kuidas mööda külge hakkas jooksma veri – t.lk.
10. Kannatanu T kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanu selgitas arstile vahetult peale juhtunut, et sai torke-lõikehaava tüli käigus – t.lk.
11. Tunnistaja D S andis kohtus ütlusi, et 14.12.2009.a., alkoholi tarvitamise käigus, oli kannatanu ja N.H vahel väike intsident: N.H ja K käisid korterist väljas suitsu tegemas. Aga tema /S/ ja T jäid kahekesi tuppa. Kui N.H tagasi tuppa tuli, siis nägi, kuidas T tahtis Semjonovile sigaretti anda. N.H haaras sigareti järsult T käest, viskas selle minema ja ütles: „lähme koju!“ Mõne aja möödudes tuli N.H tagasi ja palus kutsuda politsei, kuna oli naist pussitanud. Semjonov kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi, et N.H ütles Tjämedas vormis „lähme koju“ – t.lk.
12. Tunnistaja A V, Narvas, XXX asuva ühiselamu valvur küsis N.H-lt vahetult pärast toimunut noahaava kohta ja N.H vastas: „armukadetsesin teda, noahaava tekitasin ise“. Need ütlused andis V vahetult pärast toimunut – t.lk.
13. Kohtul puudub alus kannatanu T ütluste mitteusaldamiseks, kuna esiteks puudub tal põhjus süüdistatava rõõnamiseks ja teiseks on tema ütlused kooskõlas teiste kriminaalasjas olevate tõenditega, nimelt: tunnistajate S ja V ütluste, kannatanu kohtu-meditsiinilise ekspertiisi andmete, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi – noa – vaatlusprotokolliga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi, et N.H tekitas haava just nimelt kööginoaga, mida N.H vastavalt kannatanu ütlustele sõimelemise ajal käes hoidis. Nuga avastati toast kapi kaanelt. Süüdistatava N.H kohtus antud ütlustesse selle kohta, et suhete selgitamist ja tüli tal T ei olnud ja et haava tekitamine oli juhuslik, suhtub kohus kriitiliselt ja ei usalda neid, kuna nende objektiivsus ja usaldusväärsus kriminaalasjas kutsub esile kahtlusi, see on ümber lükatud T, S ja V ütlustega. N.H väiteid, et ta hoidis nuga vasakus käes ja et see asjaolu justkui tunnistab haava juhuslikust tekitamisest, ei saa kohus arvesse võtta, kuna kõhuõõnde tungiva haava tekitamiseks vasaku käega oleks ta pidanud kasutama suuremat jõudu kui juhul, kui ta oleks tegutsenud parema käega. See asjaolu võib tunnistada ainult sellest, et N.H lõikas liha ja 5 samal momendil tekkinud tüli äratas temas armukadeduse tunde, millega ta ei suutnud toime tulla ja lõi kannatanut noaga, mida ta hoidis vasakus käes. N.H tahtlus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseks ilmnes ka selles, et haav oli tekitatud sellise jõuga, et see tungis kõhuõõnes kuni maksa parempoolse kelmeni. Ekspert andis arvamuse, et vigastus oli tekitatud terava esemega vägivalla toimel, t.lk.
14. Peale selle, patsiendi kaardist nr. 12997, 14.12.2009.a. nähtub, et T sõnade põhjal sai ta just nimelt noahaava paremale poole ribide alla – t.lk.
15. Ülaltoodud tõendite analüüs lubab teha järelduse, et N.H tegutses tahtlusega tekitada kannatanule vigastus, kuna tema tegudel oli sihipärane iseloom, ta sai aru oma tegude ühiskonnaohtlikkusest, et tema tegudega realiseerub asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja ta soovis seda, s.t. N.H pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega, kohtuliku uurimisega tegi kohus kindlaks, et 14.12.2009.a. kella 21.00 paiku N.H, olles alkoholijoobe seisundis oma kodus aadressiga XXX, armukadeduse pinnalt alanud tüli käigus, eesmärgiga tekitada raske tervisekahjustus, lõi J T lauanoaga kõhu piirkonda, tekitades talle paremale poole kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava maksakelme vigastusega, s.o. eluohtliku vigastuse. Kohus kvalifitseerib süüdistatava teod KarS § 118 p.1 järgi, s.o. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine. Jalgrattaga seotud episoodis andis kannatanu K Z selgeid ütlusi, et 14 juunil 2009 aastal sõitis ta oma jalgrattaga ringi. Tema juurde tuli N.H ja hakkas küsima, kust ta selle jalgratta sai. N.H tegi ettepaneku minna vanemate juurde ja selgitada välja, kust nad selle jalgratta said. N.H ise seda fakti ei eitanud, kuna temal justkui oli olnud samasugune jalgratas, mis ära varastati. Läksid koos poisiga tema kodu poole, päris majani N.H ei läinud. N.H ei hakanud poisi vanemaid ära ootama, et välja selgitada, kust nad selle ratta olid saanud. Sõitis jalgrattal minema. N.H sai aru, et see jalgratas ei kuulu temale. Ta ei seadnud endale eesmärgiks selgusele jõuda, sellepärast sõitis võõra rattaga minema, ootamata ära Ž vanemaid. K Ž ema kinnitas poja ütlusi ja esitas tsiviilhagi. N.H süü on tõendatud ka äratundmise protokolliga, kus K Ž tunneb ära N.H, kes 14.07.2009.,a. varastas avalikult tema jalgratta. Palunud käia dokumentide järel, sõitis ise jalgrattaga minema – t.lk. 5-
16. N.H süü jalgratta enese kasuks pööramises on tõendatud. Oma tegudega põhjustas ta kannatanule Ž kahju summas 2375 krooni. Oma tegudega pööras N.H ebaseaduslikult enese kasuks tema kätte usaldatud võõra vallasasja, isikuna, kes on toime pannud varguse, so. pani toime KarS § 201 lg.2 p.1 järgi ettenähtud kuriteo. Kriminaalasja süüdistatavat iseloomustavatest materjalidest nähtub, et teda on varem korduvalt, kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelnevatest karistustest järeldusi teinud ei ole, ei töötanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus N.H süü astet, tema otsest tahtust, esimese astme ohtliku kuriteo toimepanemist. Karistuse mõistmisel võttis kohus samuti arvese, et N.H võttis tarvitusele kõik meetmed abi osutamiseks kannatanu T, kutsus kiirabi, kohtuistungil palus kannatanutelt siiralt andestust. Arvestades kõik asjaolusid kogumis, peab kohus võimalikuks karistada N.H KarS § 118 p.1 järgi ettenähtud karistuse minimaalmääras. N.H süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd kergendavaks asjaoluks on süüdistatava kahetsus. Ž tsiviilhagi summas 2375 krooni on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Jalgratta hind ei ole ülearu suurendatud ja see vastab reaalsele hinnale. Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 309-
17. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Reet Popova Aime Semjonova Rahvakohtunikud 6 Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt. Tartu Ringkonnakohus 18.aprillil 2011.a. otsustas: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu
18. novembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-4190 osaliselt, so - N.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 p 1 järgi, liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi ja sundraha väljamõistmises summas 10 875 krooni. Süüdi tunnistada N.H KarS § 119 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista N.H liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 ( üks ) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. Mõista N.H-lt menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 417, 02 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. N.H apellatsioon rahuldada. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Jevšina ja Manjuk Advokaadibüroo kaudu kriminaalasjas nr 1-10-4190 vandeadvokaat Jekaterina Jevšinale tema poolt riigi õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses 279,96 eurot, sealhulgas käibemaks 46,66 eurot. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi eest summas 279,96 eurot jätta riigi kanda.