1-10- 9940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 22.juunil 2011.a, Narva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-10-9940 (02233003278) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär

§ 201

lg 2 p 1,3, § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatavad O.F Elukoht XXX, isikukood XXX, Eesti kodanik, keksharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta. Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.01.2005.a. Kaitsja Valerjan Knjazev RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja nr 1-10-9940 menetlus O.

§ 201

lg 2 p 1,3, § 345 lg 1 järgi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 6. artikli punkti 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. O.F-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, suhtes tühistada kohtumääruse jõustumisel. KrMS § 183 alusel jätta menetluskulud – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 858 (kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni ehk 54 (viiskümmend neli) eurot 85 senti, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Maakohus tuvastas 1-10- 9940 Viru Maakohtu Narva kohtumajas on alates 30.07.2010 üldmenetluse korras kriminaalasi O.

§ 201lg 2 p 1,3, § 345 lg 1 järgi.

O.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, töötades Paemurru Ehitusmaterjalid kaupluse direktorina, olles OÜ Paemurru Ehitusmaterjalidjuhatuse liige, s.o. isikuna, kellele olid pandud haldamise, järelevalve ja juhtimise funktsioonid ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, mis tulenesid OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid põhikirja p. IV, mille kohaselt osaühingut juhib juhatus, mis on üheliikmeline, juhatus peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega ning ÄS (RTI, 17.03.1995, 26-28, 355) § 180 lg 1 kohaselt Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega O.F teostas juriidilise isiku juhtimis- haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, seega oli ta ametiisikuks KrK § 160 mõttes kuni 01.09.2002.a ning alates 01.09.2002.a KarS § 288 lg 1 mõttes. ÄS § 183 kohaselt Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse §-st 4 lg 1, mis sätestab raamatupidamise põhinõudeid, tulenevalt raamatupidmiskohuslane on kohustatud arvestust pidama – korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamatupidamistavast; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama aastaaruandeid ja säilitama raamatupidamise dokumente. Ajavahemikul augustis 2001.a kuni september 2002.a O.F võttis OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid ehitusmaterjalide kaupluse kassast sularaha summas 379529.50 järgmiselt: Augustis 2001.a võttis sularaha summas 139506.20 krooni Septembris 2001.a võttis sularaha summas 39500 krooni №vembris 2001.a võttis sularaha summas 21000 krooni Detsembris 2001.a võttis sularaha summas 20400 krooni Jaanuaris 2002.a võttis sularaha summas 45700 krooni Veebruaris 2002.a võttis sularaha summas 3400 krooni Märtsis 2002.a võttis sularaha summas 48800 krooni Aprillis 2002.a võttis sularaha summas 59409.50 krooni Mais 2002.a võttis sularaha summas 39220 krooni Juunis 2002.a võttis sularaha summas 49000 krooni Juulis 2002.a võttis sularaha summas 10500 krooni Augustis 2002.a võttis sularaha summas 91600 krooni Septembris 2002.a võttis sularaha summas 31700 krooni Detsembris 2002.a O.F võttis OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid raamatupidaja käest sularaha summas 80000.00 krooni järgmiselt: 8.12.2002 võttis sularaha summas 10000 krooni 18.-30.12 võttis sularaha summas 45000 krooni 03.-31.

1. võttis sularaha summas 25000 krooni Kokku sai O.F juriidilise isiku OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid sularaha summas 459529.50 krooni Ajavahemikul 31.08.2001.a kuni 22.04.2002.a kandis üle O.F OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid arvelduskontole nr. 9320012818 Äripangas raha summas 415774 krooni järgmiselt: 31.08.2001.a - 49950 krooni 30.10.2001.a - 41352 krooni 31.12.2001.a - 50648 krooni 14.01.2002.a - 53100 krooni 01.03.2002.a - 9425 krooni 26.03.2002.a - 16100 krooni 28.03.2002.a - 9000 krooni 2 1-10- 9940 01.04.2002.a - 24300 krooni 03.04.2002.a - 13700 krooni 05.04.2002.a - 16000 krooni 09.04.2002.a - 12874 krooni 11.04.2002.a – 14600 krooni 17.04.2002.a - 60453 krooni 19.04.2002.a - 21520 krooni 22.04.2002.a - 22752 krooni Sularaha summas 43755.50 jäi OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid arvelduskontole üle kandmata ning sellele summale ei olnud esitatud raha kasutamise eest raamatupidamisdokumentatsiooni. -peale selle ajavahemikul 2002.a aprillist kuni novembrini oli alandatud OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid kassaraamatus realiseeritud kauba summa, aga raamatupidamise aruandluse moonutamise tulemusel arvele võtmata jäetud realisatsiooni summa vormistas kui isikliku sularahalaenu OÜ «Paemurru Ehitusmaterjalid» kassasse summas 495000.00 krooni, nimelt: 09.04.2002.a. – 30000.00 krooni 17.04.2002.a. – 45000.00 krooni 04.05.2002.a. – 25000.00 krooni 29.06 2002.a. – 10000.00 krooni 08.08.2002.a. – 50000.00 krooni 15.08.2002.a. – 65000.00 krooni 22.08.2002.a. – 100000.00 krooni 08.10.2002.a. – 10000.00krooni 10.10.2002.a. – 150000.00 krooni 07.11.2002.a. - 10000.00 krooni Oma tahtliku tegevusega ametiisikuna pani O.F toime valduses oleva võõra vallasasja, pööras ebaseaduslikult enda kasuks, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, s.t kuriteo KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi. Peale selle tema ajavahemikul august 2001 kuni detsember 2002.a OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid omastades ja oma nägemisel ära kasutades Ehitusmaterjalide kaupluse kassast võetud sularaha, eesmärgiga vabaneda kohustusest neid juriidilisele isikule tagastada, edastas OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid raamatupidajale sularaha kasutamise eest teadvalt võltsitud järgmised väljaminekudokumendid: AS “Mecro” poolt: 07.09.2001.a. arve 426983 ja kviitung nr 270354; OÜ Thermofit Union poolt: 10.06.
2. a. arve 794; 06.08.
3. a. arve 954; OÜ Akvedukt poolt: 14.06.2002.a. arve 84792; S Fanaal poolt: 05.06.2002.a. arve 456421 ja kviitung 387636; 02.07.2002.a. arve 457013 ja kviitung 388254; 14.08.2002.a. arve 457568 ja kviitung 388796; 22.08.2002.a. arve 457731 ja kviitung 388842; 29.08.2002.a. arve 458267 ja kviitung 389249; S “Rautakesko” poolt: 16.09.2002.a. arve 458413 ja kviitung 306569; 20.09.2002.a. arve 458532 ja kviitung 389514; 26.09.2002.a. arve 458697 ja kviitung 389698: - peale selle samal eesmärgil soovis vabaneda kohustusest OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid kassast võetud ja ära kasutatud sularaha tagastamise eest, korraldas teha 01.07.2002.a inventuuriakti kaupa loetelus juurdekirjutusi ning esitas AS Eesti Taara raamatupidajale teadvalt võltsitud nimetatud dokumendi, suurendades teadlikult laos oleva kaubajääki. 3 1-10- 9940 Oma tahtliku tegevusega pani O.F toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest, s.o kuriteo KarS § 345 lg 1järgi. Kriminaalasjas koostas prokurör süüdistusakti 27.07.2010.a. ning 30.07.2010 saabus kriminaalasja Viru Maakohtu Narva kohtumajja. Eelistung on määratud 22.06.
4. Kohtuinfosüsteemi andmetel toimus kriminaalasjas menetlus järgmiselt: juulis 2005 saabus kriminaalasja Viru Maakohtu Narva kohtumajja üldmenetluse korras; 30.03.2007 toimunud kohtuistungil taotles prokurör tagastada kriminaalasja prokuratuuri uue süüdistusakti koostamiseks, millega kohus nõustus; 30.05.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega tunnistati O.F süüdi KarS § 201 lg 2 p 1,2,3, § 299 lg 1 järgi ning karistati 1 a 4 k vangistusega KarS § 73 kohaldades katseajaga 3 aastat; 05.09.2007 Viru Ringkonnakohtu otsusega tühistati Viru Maakohtu otsust ja saadeti kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks; 04.01.2008 kohtumäärusega tagastati kriminaalasja prokuratuuri uue süüdistusakti koostamiseks; 10.08.2009 kohtumäärusega tagastati kriminaalasja prokuratuuri, sest kohtu hinnangul kriminaaltoimiku materjalid ei olnud piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Seega on kestnud kriminaalmenetlus O.F süüdistuses KrK § 201 lg 2 p 1,3, § 345 lg 1 järgi alates 2002 aastast (süüdistuse kohaselt kuriteod alates augustist 2001) 9 aastat. 22.06.2011 süüdistatav O.F ja tema kaitsja taotlesid kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, millega prokurör ka nõustus. Maakohus leidis Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Küll sätestab EV Põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. KrMS omakorda § 2 toob välja, et kriminaalmenetlusõiguse allikaks on nii põhiseadus kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. PS § 123 lg. 2 kohaselt kui Eesti õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingu sätteid. Üheks prioriteetseks EV Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille artikli 6 lõige 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 274-2, mis jõustub 01.09.2011, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Riigikohus oma lahendites 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-4-1-12-08 on asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohus 18.06.2010 lahendis 3-1-1-43-10 on leidnud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Sellisel juhul tuleb hoolimata kriminaalasja menetlusstaadiumist kriminaalmenetlus lõpetada või teha õigeksmõistev ostus kohtulikku arutamist lõpule viimata. Kui õigust mõistlikule menetlusajale 4 1-10- 9940 on riivatud sedavõrd intensiivselt, et see eeldab niikuinii isiku suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub põhjus kõiki seaduses ette nähtud menetlusstaadiume läbides seda riivet veelgi süvendada. Juhul, kui kohus leiab, et tema menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb süüdistatav KrMS § 2 p. 2 ja EIÕK artikli 6 lg. 1 esimese lause alusel õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikat ja kriminaalmenetluse muudatusi arvestades, tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahus, kriminaalmenetluse senist käik, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. O.F-ile on esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1,3 järgi ehk OÜ Paemurru Ehitusmaterjalid rahaliste vahendite omastamises ajavahemikul augustist 2001 kuni detsembrini 2002 ning KarS § 345 lg 1 järgi ehk võltsitud dokumentide kasutamises ajavahemikul september 2001 – september
5. KarS § 201 lg 2 näeb ette karistusena rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus, KarS § 345 lg 1 näeb ette karistusena rahaline karistus või kuni kolmeaastase vangistus, seega on mõlematel juhtudel tegemist teise astme kuriteoga. Kriminaalasjas on üks süüdistatav, süüdistusakti kohaselt kuriteoga pole kahju tekitatud, tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohtu hinnangul pole tegemist keskmisest keerukama ega ka mitte erakordselt keeruka kriminaalasjaga, vaid tavalise keskmise kriminaalasjaga, mille tõendamisbaas oli tegelikult kogutud 2005 aastal, sest peale 2005.a. tagastati kriminaalasja prokuratuuri kahel korral uue süüdistusakti koostamiseks ja ühel korral kohtusse kriminaalasja saatmiseks üldmenetluse korras. Siinkohal asub kohus seisukohale, et antud süüdistuse puhul võimaldanuks selle keerukuse aste - tavaline keskmine kriminaalasi iseenesest asja kiiremat lahendamist kui seda on käesoleval hetkel 9 aastat. Samuti ei nähtu, et O.F hoiduks kriminaalmenetlusest kõrvale või muul viisil takistaks kriminaalmenetlust, seega isik ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks. Vastupidi kohus on sunnitud tõdema, et õiguskaitseasutused ei suutnud tagada õigeaegset kriminaalasja arutamist ja lõpliku lahendi tegemist, menetlejate tegevust või tegevusetust ei saa pidada menetluse pidurdumise määravaks põhjuseks, kuigi teatavaid viivitusi õiguskaitseorganite tegevuses on esinenud. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. O.F pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, kuid tema suhtes oli kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Seega oleks pidanud riik astuma antud menetluses samme menetluse kiiremaks lahendamiseks. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kogu menetlus O.F süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ning menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi. O.F on olnud allutatud kriminaalmenetlusele 9 aastat ning käesoleva ajani ei ole tema süüasjas lõplikku jõustunud lahendit. Seega menetletakse teod, millistes aasta pärast, 2012 aastal. menetlustähtajad aeguvad. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. 5 1-10- 9940 Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Seega kohtu hinnangul on otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus O.

§ 201

lg 2 p 1,3, § 345 lg 1 järgi kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud O.F õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 258 lg 1 p 3, EIÕK artikli 6 lg. 1. Larissa Prokopenko Kohtunik 6