Kriminaalasi nr 1-11-5785 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11.mail 2011.a Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokuröri abi Jane Pajus kaitsja ad

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus I.V süüdistatakse selles, et tema olles 28.novembril 2009.a. toime pandud varguse eest

§ 218lg 1 alusel 28.11.2009 karistatud, koos alaealiste O.M.

, O.T. , K.K. 16.mail 2010.a. kella 21.00 ajal viibides Tartus Jaama 14 asuvas Tartu Linnamuuseumi filiaali Laulupeomuuseumi aiaga piiratud territooriumil võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli Tartu Linnamuuseumile kuuluvat betoonist aiavaasi koos lilledega koguväärtusega 1200 krooni. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud isikute grupis, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi vargusena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadiga ning karistust kergendava asjaoluna arvesse võttes puhtsüdamlikku kahetsust, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav I.V-le karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele kui I.V ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.V tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

06.augusti 2010.a., 23.augusti 2010.a. ja 24.augusti 2010.a. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrustega on KrMS § 201 lg 2,3 alusel O.M. , O.T. ja K.K. suhtes menetlus lõpetatud. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub I.V-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, sundtoomise kulud ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et I.V puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on noormehega, kes ametlikku ja kindlat sissetulekut ei oma. Ta töötab talus, saades selle eest elamispinna ja toitu. Aegajalt on tal võimalus saada tööd naabertalus. I.V on enda sõnul tasumata mitmesuguseid võlgu ja osa rahatrahvidest. Seega on ilmne, et I.V vähene sissetulek ei võimalda tal tasuda menetluskulusid täies ulatuses. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.V

§ 199lg 2 p 4, 7 j är gi ja mõista karistuseks üks

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.V ei pane kolme

§ 78p 1 alusel hakata I.V katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

I.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista I.V-le riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viiskümmend