Toimik nr 1-09-556 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-556 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 15.06.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu A.R, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus määras: Jätta A.R talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus ja määrata tema poolt A.R-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista A.R-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.R tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
- Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. A.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.03.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,9,10 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 26.09.2008 ja lõpp 26.01.
- A.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 128). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.05.
- Kinnipidamisasutusest A.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse jooksul on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel plaanib elama asuda tuttava MxxxSxxx juurde aadressil xxx. Isikul on põhiharidus. Eriala puudub. Enne vangistust on umbes 1,5 aastat töötanud juhutöödel xxx. Vanglas töötas EVT pesumajas. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval on 1988,57 eurot võlgnevusi. Vabanemisfondis on tal 204,93 eurot. Suhted lähedastega keerulised või katkenud. Toetav sotsiaalvõrgustik vabaduses puudub. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu toime pandud alkoholijoobes). Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isik on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Toimepandud kuriteos tunnistab end süüdi kuigi samas täielikult ei teadvusta oma käitumise tagajärgi. On raskusi oma käitumise analüüsimisel. Vangla toetab A.R-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta A.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. A.R on korduvalt rikkunud vangistuses olles distsipliini. Seetõttu on alust arvata, et ta ei ole võimeline täitma tingimisi ennetähtaega vabanedes elektroonilise valve korda. Lisaks eelnevale jääks kohaldatav katseaeg liiga pikaks s.o kolm aastat. Võttes arvesse A.R-i poolt toimepandud kuritegude jõhkrust, ei ole õigustatud tema nii varajane ennetähtaegne vabanemine. A.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elukoha omamine tuttav juures ei ole uue kuriteo toimepanemise riski maandamise seisukohalt piisav. Sotsiaalselt toetab võrgustik isikul sisuliselt puudub. Ei saa jätta tähelepanuta, et kuritegude ohvriteks olid valitud kaitsetud eakad inimesed, kes elasid külades, ega saanud kutsuda appi. Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Isikul on elukoht tuttava juures. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A.R tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on A.R-i karistatud varguste eest. Käesoleval ajal kannab 5 aasta 4 kuulist vangistust röövimise (toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, näo varjamisega maskiga) eest. Ohvrid on eakad külaelanikud, misannab süüdimõistetu käitumisele küünilisuse tooni. Eeltoodust nähtub, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja varasemad karistused A.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. A.R on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust (keelatud esemete omamise, vanglaametnike korralduste eiramise ning vanglateenistujate solvamise ja ähvardamise eest), mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Positiivseks võib lugeda, et isik on vangistuse ajal töötanud EVT pesumajas ajavahemikul 03.06.2010 kuni 14.02.2011. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama tuttava Mxxx Sxx juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ning Mxxx xxxxn elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 132). Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut, suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. MxxxSxxx on valmis A.R-i teoetama materiaalselt, kuni viimane leiab endale töökoha. M.Sxxxsissetulekuks on vanaduspension. Samas on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid ca 1988,57 eurot ning vabanemisfondis 204,93 eurot. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu oli toime pandud joobe seisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades A.R-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimese astme varavastane kuritegu- röövimine mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, näo varjamisega maskiga, eakate inimeste vastu), korduvaid karistusi, on kohus seisukohal, et A.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta A.R-ile piisavalt mõju. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (töökoha omamine ja sõbra toetus). Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas 3
(4)karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Suured rahalised nõuded 1988,57 eurot suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu, seda enam, et tall ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi. A.R-i puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides osalemist vangistuse ajal. Karistusaeg lõpeb 26.01.2014, ehk karistusaja lõpuni on veel 2,5 aasta mis on väga pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.R-i temale Tartu Maakohtu 25.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 28.06.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)