Toimik nr 1-07-16288 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-16288 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Ave Arnim Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 15.06.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.T, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik valve RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt U.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 42,72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 35,60 eurot, ning käibemaks 7,12 eurot). Välja mõista U.T-lt menetlusekulud: 42,72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. U.T-ltasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
- Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 02.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.01.2008 kohtuotsusega KarS § 202 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 3 aastat vangistust, mida KarS § 74 alusel ei pööratud täitmisele ühes U.T allutamisega käitumiskontrollile 2-ks aastaks. Ühks täiendavaks kohustuseks oli määratud mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal. Harju Maakohtu 09.12.2009 määrusega ülalmainitud tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Rikkumine seisnes alkoholi tarvitamises katseajal. Karistuse kandmise algus 04.12.2009 ja lõpp 04.12.
- U.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 56). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.06.
- Kinnipidamisasutusest U.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral asub elama päritolu pere juurde aadressil xxx. Isikul on
- Klassi haridust, eriala ei oma. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust on töötanud xxx trükikojas transporditöölisena kuid jäi tööta. Vangistuse ajal töötas majandustöödel. Alates septembrist 2010 õpib 9-ndas klassis. Käesoleval ajal kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Rahalisi nõudeid 3999,66 eurot. Vabanemisfondis 68.08 eurot. Isik oli karistatud ka Alkoholiseaduse rikkumise eest. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Ema sõnul on U.T mõjutatav, impulsiivne, kergesti arituv, vajadusel teeb asja selgeks kätega. Kinnipeetava elustiil enne vangistust oli riskiv ning suhtlusringkonnas olid peamiselt kriminaalse taustaga sõprad. Aavahemikul 11.03.2010-12.04.2010 osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mille lõpetas. Vangla toetab U.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt U.T käitumist vabaduses võivad mõjutada: Keerulised suhted emaga (17 aastaselt lahkus U.T kodunt varjupaika) Elukoht vabaduses ei sobi elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. (2-toaline korter, mis on ülerahvastatud. Peale ema ja tema elukaaslase, elavad seal 3 kinnipeetava venda, kelles tüks vaimse puudega). Päritolupere majanduslik olukord on raske. Ema on kodune. Esineb üürivõlgnevus 2236,42 eurot. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusel kuid karistus pöörati täitmisele kontrollnõuete rikkumise eest. Isik on 13 korda karistatud väärteokorras. Esines probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes avaldavad isikule negatiivset mõju. Prokuröri hinnangul ei ole isiku vabastamine elektroonilise valvega võimalik, sest kriminaalhooldusametniku andmetel ei sobi korter elektroonilise seadme paigaldamiseks. Korter on ülerahvastatud, 2- toaline, korteris elab vaimupuudega perekonnaliige, mille tõttu ei ole tagatud seadmele vajalik piisav turvalisus. 2
(4)U.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Enam ta ei hakka kuritegusid toime panema ega alkoholi tarvitama. Kaitsja toetas oma kaitselaust ja palus vabastada enne tähtaega. Tegemist on noore inimesega, kelle käitumise muutmine on veel väga võimalik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et U.T tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimestkorda kriminaalkorras karistatud. U.T oli karistatud tingimisi vangistusega, kuid katseajal kontrollnõuete rikkumise tõttu karistus pöörati täitmisele. Kannab karistust I ja II astme varavastaste kuritegude ees. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-5) on näha, et U.T on 10 korral karistatud väärteokorras avaliku korra rikkumise, pisivarguse, võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise ja Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et tingimisi mõistetud karistus ega kriminaalhooldus U.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole U.T üles näidanud eeskujuliku käitumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 4 distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud muuhulgas vanglaametniku korralduse eiramise ja kaaskinnipeetava ründamise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole U.T oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osales tööhõives ja sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine” ning jätkas põhihariduse omandamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama päritolu pere juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema ja tema elukaaslane on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 59). Elukoha sobivuse kontrollimisel jõudis kriminaalhooldaja järeldusele, et elukoht ei sobi elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, kuna vaimse puudega noorem vend võib elektroonilist seadet puutuma hakata (ema sõnul). 3
(4)Vabanedes ei ole U.T kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti puudub tal eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades U.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, varasemat ebaõnnestunud katseaega ja tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Elukoht ei sobi elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, mis sisuliselt teeb taotluse rahuldamist kohe võimatuks. Karistusaja lõpuni on veel 1,5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.T temale Harju Maakohtu 25.01.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 28.06.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)