Obsah (7)

§ 200§ 74§ 199§ 69§ 65§ 68§ 121

1-11-1428 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1428 (10230120314) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi T.E süüdistus

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Mihhail Mitrofanov ik 38911120249, kodakondsuseta, põhiharidus, õpib , elukoht: XXX Tõkend: vahistamine alates 20.11.2010, kinni peetud 19.11.2010 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 28.07.2010 otsusega

§ 200

lg 1 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud

§ 74alusel tingimisi 2 aastase katseajaga.

Ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud 28 päeva. Katseaja lõpp 27.07.2012. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske Süüdistatav T.E ik XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: vahistamine alates 25.11.2010, kinni peetud 24.11.2010 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 10.12.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8 1 järgi vangistus 4 kuud,

§ 69alusel asendatud 240 tunni ÜKT-ga, tegemise tähtaeg 18 kuud so kuni 09.06.2011.

ÜKT on sooritatud 58 tunni ulatuses, tegemata 182 tundi, mis vastab 3 kuule 1 päevale vangistusele. Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. Mihhail Mitrofanov süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Mihhail Mitrofanov´ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.07.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning mõista Mihhail Mitrofanov´ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, lugedes mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates Mihhail Mitrofanovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.11.2010. 5. Mihhail Mitrofanov´i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 6. T.E süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) aastat. 7. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat. 8.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada T.E-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tegemata üldkasuliku töö 182 tunni võrra arvestusega, et kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust, so 3 (kolme) kuu ja 1 (ühe) päevase vangistuse võrra ning mõista T.E-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat, 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates T.E kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 24.11.

2. T.E suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. Mihhail Mitrofanov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 201 (kakssada üks) eurot ja 35 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mihhail Mitrofanov, 1-11-1428, kaitsjatasu“.
4. Mihhail Mitrofanov´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Mihhail Mitrofanov, 1-11-1428, sundraha“.
5. Mihhail Mitrofanov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 20 (kakskümmend) eurot ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mihhail Mitrofanov, 1-11-1428, koopiate tegemise kulu“.
6. T.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel 2 määratud kaitsjale makstud tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 59 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.E, 1-11-1428, kaitsjatasu“.
7. T.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.E, 1-11-1428, sundraha“.
8. T.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 20 (kakskümmend) eurot ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.E, 1-11-1428, koopiate tegemise kulu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. RL´i esitatud tsiviilhagi 440,35 euro nõudes rahuldada osaliselt, so 4090 krooni ulatuses (261,81 €) ning Mihhail Mitrofanov´ilt ja T.E-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista RL´i kasuks 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot ja 81 (kaheksakümmend üks) senti. Ülejäänud osas, so 2800 krooni (178, 95 €) nõudes jätta tsiviilhagi rahuldamata.
11. Asitõendid: jope, jalatsid (musta värvi kingad, pealt kinnituvad takjapaelaga), teksapüksid, dressipluus, alussärk, mis on võetud Mihhail Mitrofanovilt tema kinnipidamisel ja asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6 Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel omanikule Mihhail Mitrofanovile, andes need üle kinnipidamisasutuse administratsioonile, hoiustamiseks Mihhail Mitrofanovi isiklike asjade hulgas.
12. Asitõendid: jalatsid (valged spordijalatsid Converse), mis on võetud T.E elukohast (XXXTallinnas läbiotsimisel) ning mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6 Tallinn) – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule T.E-le, andes need üle kinnipidamisasutuse administratsioonile, hoiustamiseks T.E isiklike asjade hulgas.
13. Asitõendid: sündmuskohalt Pärnu mnt 600 Tallinnas võetud sündmuskoha jäljed jm esemed (suitsukoni, paberitükid, krõpsupakk Lays, plastmassnuga, pool konserveeritud kurki, papillaarkurrustiku jäljend, DNA proovid), mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6 Tallinn) – kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 3 T.E süüdistatakse selles, et tema 18.11.2010 ajavahemikus kell 00:00 kuni 02:52, Tallinnas Pärnu mnt 600 asuva Leevikese Kämpingu kämpingus nr 4 ja kämpingute territooriumil, tungis isikute grupis koos Mihhail Mitrofanoviga kallale RL´ile, lüües teda samal aadressil kõigepealt kämpingus nr 4 korduvalt rusikatega näo ja keha ja pea piirkonda ning seejärel lüües kämpingust ära jooksnud kannatanut veel väljas korduvalt – vähemalt 20 korda jalgadega näo, pea ja keha piirkonda ja samuti kägistasid kannatanut kätega kaela ümbert pigistades nii, et kannatanu ei saanud hingata. Kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda ära kasutades, võtsid T.E ja Mihhail Mitrofanov omastamise eesmärgil ära kannatanu mobiiltelefoni №kia 5233, väärtusega 3090 krooni (197,49 EUR) ja sularaha 2800 krooni (178,95 EUR) ja hõbeketi, väärtusega 1000 krooni (63,91 EUR). Kannatanult äravõetud esemed T.E ja Mihhail Mitrofanov omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi – ülalõualuumurru, pea pindmised hulgivigastused, pealae lahtise haava ning varalist kahju kokku summas 440,35 EUR (6890 krooni). Seega T.E, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Mihhail Mitrofanov´it süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 18.11.2010 ajavahemikus kell 00:00 kuni 02:52, Tallinnas Pärnu mnt 600 asuva Leevikese Kämpingu kämpingus nr 4 ja kämpingute territooriumil, tungis isikute grupis koos T.E-ga kallale RL´ile, lüües teda samal aadressil kõigepealt kämpingus nr 4 korduvalt rusikatega näo ja keha ja pea piirkonda ning seejärel lüües kämpingust ära jooksnud kannatanut veel väljas korduvalt – vähemalt 20 korda jalgadega näo, pea ja keha piirkonda ja samuti kägistasid kannatanut kätega kaela ümbert pigistades nii, et kannatanu ei saanud hingata. Kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda ära kasutades, võtsid T.E ja Mihhail Mitrofanov omastamise eesmärgil ära kannatanu mobiiltelefoni №kia 5233, väärtusega 3090 krooni (197,49 EUR) ja sularaha 2800 krooni (178,95 EUR) ja hõbeketi, väärtusega 1000 krooni (63,91 EUR). Kannatanult äravõetud esemed T.E ja Mihhail Mitrofanov omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi – ülalõualuumurru, pea pindmised hulgivigastused, pealae lahtise haava ning varalist kahju kokku summas 440,35 EUR (6890 krooni). Seega Mihhail Mitrofanov, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, tunnistades mobiiltelefoni võtmist. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. T.E kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud

§ 200

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning süüdistatava käitumine tuleks ümber kvalifitseerida, vähendades ka süüdistuse mahtu. Kohtuistungil süüdistatav Mihhail Mitrofanov`e seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, tunnistades vägivalla tarvitamist, kuid vallasasjade äravõtmises end süüdi ei tunnista. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Mihhail Mitrofanov`i kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises, kuid

§ 200lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 4 • Sündmuskoha ja jälgede tõmmiste vaatlusprotokollidest ning tehnilise uuringu protokollist, fototabelist nähtuvalt sündmuskoha vaatlust teostati Vanamõisa Leevikese kämpingutes: numbris 4 ja

1. Kämping nr. 4 sissepääsuukse ees puidust platvormil oli veretaolise värvusega plekid. Sissepääsuuks oli vaatluse momendil avatud asendis, väljaspool asetses lukupesas võti. Väljaspool uksel all paremas servas oli murdumise jäljed. Kämpingus nr 4 tähistati parempoolse seina ääres maas olev verekahtlase aine pritsmed numbriga 1, millest võeti proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpi nr 1 (foto 15, 17, 18). Seinal olevaid kahte määrdumisi tähistati numbriga 9 ja
2. Verekahtlane määrdumine nr 9 asus maast u 70 cm kõrgusel (foto 19). Määrdumisest võeti proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpi nr
3. Määrdumine nr 10 asus maapinnast u 127 cm kõrgusel (foto 20). Määrdumisest võeti proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpi nr
4. Ruumi tagumise seina ääres oli laud, mille peal oli tuhatoos. Tuhatoosis oli suitsukoni "Marlboro" (foto 21). Tuhatoosis olev koni pakendati paberkotti (pakend nr 2). Tuhatoosi taga oli laual näha verekahtlase aine plekke, millest võeti proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpi nr 3 (foto 22). Laua kõrval, vasakpoolse seina ääres oli voodi. Voodi ees maas oli näha verekahtlase määrdumisega jalatsijälje fragmenti, mis fotografeeriti (foto 24, 25). Põranda töötlemisel daktopulbriga, tuli nähtavale jalatsijälje fragment, mis fotografeeriti (foto 26) ja markeeriti numbriga
5. Jalatsijälje fragment võeti valgele želatiinkilele (pakend nr 5). Madratsi äärel oli näha verekahtlase aine plekke, mis tähistati numbriga 6 (foto 27, 28). Antud kohast võeti proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpi nr
6. Voodi jalutsis oli näha põrandal, külgvalguses, tolmus kujunenud jalatsijälgede fragmente (foto 24), mis talletati mustadele želatiinkiledele (pakend nr 7 ja 8). Kämping nr. 5 sissepääsuuks oli vaatluse momendil avatud asendis, väljaspool asetses lukupesas võti. Kämpingus nr 5 võeti proovid ukse sisemiselt lingilt kahele vatitikule, mis pakendati karpi nr 11 (foto 31). Ukse juures, kämpingu põrandal, oli külgvalguses näha jalatsijälje fragmenti, mis võeti mustale želatiinkilele (pakend nr 12). Vasakpoolse seina ääres oli voodi, mille kõrval põrandal oli daktopulbriga töötlemisel näha jalatsijälje fragmenti, mis fotografeeriti ja võeti valgele želatiinkilele (pakend nr 13, foto 34-36). Voodi all oli näha tühja kartulikrõpsu pakki "Lays" (foto 37, 38), mis pakendati ümbrikusse (pakend nr 14). Voodil oli laiali kartulikrõpsud ning konserveeritud kurkide tükid. Voodi äärel oli valget värvi plastmassist nuga (foto 37, 39), mis pakendati paberkottidesse (pakend nr 15). №a kõrval oli hammustatud konserveeritud kurgi tükk (foto 37, 40), mis pakendati paberkottidesse (pakend nr 16). Voodi kõrval seisis laud, mille peal oli tühi tuhatoos (foto 41). Tuhatoosi töödeldi daktopulbriga, mille tulemusel tulid tuhatoosi küljel nähtavale naha papillaarkurrustiku jäljed, mis võeti kahele tõmmiskilele ja kleebiti sündmuskohajälgede kaardile (pakend nr 17). Tõmmiskilede nr 5,7,8,12,13 visuaalse vaatluse käigus tuvastati, et tõmmiskilede kleepuvale küljele oli fikseeritud pindmised kattejäljed. Jäljed oli moodustunud jalatsi tallaosa kolme erineva reljeefse mustriga, milles oli kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Tõmmistel nr 5,8,12 olevates jälgedes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid olid eristatavad. Tõmmistel nr 7,13 olevates jälgedes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid halvasti eristatavad. (t/l 2-4, 5-7,8, 9-31) • 18.11.2010 koostatud kannatanu RL´i ülekuulamisprotokolli kohaselt läks ta koos sõbra A.V 17.11.2010 Leevikese kämpingusse, kus käisid koos saunas ja tarbisid alkoholi. Hiljem sõber lahkus ning kannatanu jäi kämpingusse ööbima. Kämpingu ust ei lukustanud ning jäi magama. Ärkas hetkel kui teda peksis tundmatu noormees. Ajal, mil kannatanu lamas selili voodis lõi meesterahvas teda näo ja pea piirkonda. Kannatanu näo piirkonnast hakkas verd jooksma. Meesterahvas ütles kannatanule „Estonskaja svinja“. Kannatanu tõusis püsti ja küsis vene keeles, milles asi on. Kannatanule ei vastatud ja meesterahvas lõi rusikaga jätkuvalt kannatanu näo ja keha piirkonda, mille tulemusena ta ka korduvalt kukkus. Teine meesterahvas seisis samal ajal ukse juures, vaatas pealt ja ütles „perestan, perestan.“ Esimene meesterahvas peksis kannatanut aga edasi ning teine mees ütles „Ja polutšil telefon“. Kannatanu arvab, et kämpingus löödi teda vähemalt 20 korda. Seejärel kannatanul õnnestus uksest välja põgeneda, liikus treppidest alla ning mõlemad meesterahvad lõid teda jalgadega keha piirkonda. RL püüdis põgeneda metsa, kus ta kukkus ning meesterahvad hakkasid teda uuesti jalgadega peksma üle kogu keha. №ormees, kes teda kämpingus peksis 5 hakkas teda kägistama hoides kahe käega ümber kannatanu kaela, nii et hingata ei saanud. Enne seda ütles ta kannatanule umbes nii, et „Teeme talle lõpu peale“. Samuti kisuti kannatanult kaelast hõbekett. Järgmisel hetkel olid noormehed kadunud. Ilmselt kannatanu kaotas vahepeal teadvuse. Kannatanu läks administraatori juurde, kes talle kutsus kiirabi. Kannatanult oli ära võetud mobiiltelefon №kia 5233 väärtusega 3500 krooni, sularaha 2800 krooni ja hõbekett väärtusega 1000 krooni. Haiglas õmmeldi kannatanu parempoolset silma, tal oli pea põrutus. (t/l 32-40) • Fototabel kannatanu RLi näost vigastustega. (t/l 41) • 18.11.2010 koostatud teatisest kannatanu saabumise kohta raviasutusse nähtub, et 18.11.2010 kell 03:50 toimetati RL SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse diagnoosiga näokolju luumurd. (t/l 42) • Väljavõtte haigusloost , mille kohaselt RL viibis ravil näo-lõuakirurgia osakonnas 18.11.2010-19.11.2010 ning temal diagnoositi ülalõualuumurd, pea pindmised hulgivigastused, pealae lahtine haav. (t/l 43-45) • Kannatanu esitatud mobiiltelefoni №kia 5530 ostuarve kuupäevaga 17.09.2010 summas 3090 krooni. (t/l 46) • 29.11.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt RL tundis fototabelilt nr 3 fotolt nr 2 ära isiku, kes 17.11.2010.a vastu 18.11.2010 Pärnu mnt 600 asuvas Leevikese kämpingus number neli teda peksis korduvalt rusikatega näo-, pea- ja kehapiirkonda ning kägistas ja kelle kohta andis ta ütlusi 18.11.2010.a kannatanuna ülekuulamise käigus. Fotol asetsev isik jätkas ka tema peksmist väljaspool kämpingut. Fotol nr 2 asetseva isiku tundis ära näojoonte, juuste ja pikkuse järgi. Tegemist oli selle isikuga, kes oli kahest isikust agressiivsem ja kes alustas kannatanu peksmist kämpingus number
7. Nimetatud fototabeli fotol nr 2 esitatud isikuks oli T.E. (t/l 55-58) • 19.11.2010 koostatud tunnistaja JZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Harjumaa, asuvas kämpingus administraatorina. 17.11.2010 kella 21.00-22.00 vahel tulid kämpingusse sauna kaks eesti noormeest. Ühe eesti noormehe nimi oli R . Umbes 1,5 tunni pärast läks R e sõber minema. Ta kutsus järgi takso. R jäi sauna. Tunnistaja läks sauna üle vaatama ja nägi, et R magab seal. Saatis ta kämpingusse nr 4 magama umbes 00:00 paiku. Näha oli, et ta oli alkoholi tarbinud. Tunnistaja pani võtme ukse sissepoole lukuauku ning ütles R ele, et ta paneks magama minnes ukse lukku. Rohkem ööbijaid sel õhtul kämpingus ei olnud. Umbes 1-1,5 tunni möödudes tulid kämpingusse kaks vene keelt kõnelevat noormeest. Nad tulid jala läbi metsa (seda nad ise ütlesid tunnistajale). Nad soovisid ööbimiseks maja. Tunnistaja andis neile maja nr 5 võtme ja ütles, et nad vaataks selle üle kas sobib ja tuleks siis tagasi maksma. Neid noormehi on tunnistaja ka varem kahel korral näinud. Nende jutu järgi tunnistaja teab, et nad elavad Pääskülas. Ühe noormehe nimi oli Miša. Miša ütles, et ta sai just 21-aastaseks, et tal oli sünnipäev
8. novembril. Mõlemad noormehed olid alkoholi tarbinud. №ormehed läksid maja nr 5 üle vaatama ning tunnistaja jäi administraatori majja. Möödus umbes 20-25 minutit ning kuulis koputust aknale. Akna taga oli R . Ta oli läbipekstud, paistes ja verine ning kohe esimese hetkega tunnistaja teda ära ei tundnud. Tunnistaja helistas kohe kiirabisse, kõne tegi kell 02.
9. R ütles, et nad võtsid temalt ära rahakoti ja telefoni. Veel ütles ta, et teda peksti seepärast, et ta on eestlane. Tunnistaja ei hakanud tema käest küsima, kes võttis asjad ja peksis, sest kohe sai aru, et peksjad olid need vene noormehed, kuna kedagi teist kämpingus ööbimas ei olnud. Tunnistaja ütles R ele, et ta istuks seal ning läks majja nr
10. Möödus majast nr
11. Selle uks oli kinnises asendis, majas sees tuli põles. Maja nr 5 ees katuse all seisis heledate juustega noormees. Kui tunnistaja majale lähenes, tuli majast välja samal ajal Miša. Tunnistaja läks lähemale ja ütles neile, et nad näitaks käed ette. Nad mõlemad näitasid käed ette ja tunnistaja märkas, et heledate juustega noormehel oli parem käe sõrmenukkide juurest verine. Tema meelest tal käsi kuskilt katki ei olnud, vaid see veri pärines mujalt. Miša kätel ta midagi ei märganud. Tunnistaja küsis neilt, et miks nad seda tegid. Samuti küsis neilt R e asju tagasi. Miša oli käitumiselt rahulikum. Heledate juustega noormees oli agressiivsema käitumisega ja hakkas kohe tunnistaja peale karjuma „see ei ole mina, mul on tingimisi peal, meie ei ole midagi teinud". Mišal oli seljas jope. Tunnistaja ütles politseile, et peksjad on majas nr 5 ning politsei läks sinna. Vene noormehi seal enam ei olnud. (t/l 59-62) 6 • 19.11.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tunnistaja JZ tundis ära fototabeli fotol nr 1 oleva noormehe, kes oli Miša, kelle kohta andis ta tunnistajana ülekuulamisel 19.11.2010 ütlusi. Tundis ta ära näo järgi, kuna on teda vähemalt kahel korral näinud ning ta on tunnistajale meeldejäänud. Fotol on ta natuke noorem. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Mihhail Mitrofanov. (t/l 63-65) • 19.11.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tunnistaja JZ tundis ära fototabeli fotol nr 2 oleva noormehe. See on sama noormees, kes oli koos Mišaga 18.11.2010 öösel ja tahtsid üürida kämpingut. Tunneb noormehe ära, kuna on teda ka varem 2-3 korda näinud ja nägu on meelde jäänud. Nime ei tea, temal olidki sõrmenukid verised. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli T.E. (t/l 69-72) • 19.11.2010 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokoll, fototabel, mille kohaselt Mihhail Mitrofanov peeti kinni 19.11.2010 kell 14:47 aadressil: Tallinn, XXXkahtlustuses

§ 200lg 2 p 7 järgi.

(t/l 91-94; 95-96) • 14.12.2010 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks 19.11.2010 Mihhail Mitrofanovilt kinnipidamisel ära võetud musta värvi nahast jalatsid (nr 43) ja halli värvi jope, musta karvase kraega. (t/l 97-101) • 19.11.2010 koostatud läbiotsimisprotokollist ja fototabelist nähtuvalt võeti M.Mitrofanovi elukohas XXXläbiotsimise raames ära sinist värvi teksapüksid, kapuutsiga jope NY, halli värvi alussärk, millel olid punast värvi plekid ja voodi madratsi alt pandileping Mihhail Mitrofanovi nimele. (t/l 113-122) • 14.12.2010 koostatud asitõendite (dressipluus, teksapüksid, alussärk) vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks esemed, mis võeti kaasa aadressilt Tallinn, XXXasuvast korterist 19.11.2010 teostatud läbiotsimise käigus ning milledeks olid: musta värvi dressipluus, mille kapuutsil ja varrukatel olid pruunika värvusega määrdumisjäljed; teksapüksid sinist värvi ning halli värvi alussärk, millel oli punaka värvusega määrdumisjäljed. (t/l 123-126) • 25.11.2010 koostatud kahtlustatava Mihhail Mitrofanov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd ja selgitab, et 17.11.2010.a läks ta koos T.E-ga olles eelnevalt alkoholi joonud Leevikese kämpingutesse. Tahtsid sealt viina osta. Läksid Leevikese kämpingutes kõigepealt administraatorimaja juurde. Ostsid sealt pudeli viina ja mahla. Administraator vedas ühte eesti keelt kõnelevat alkoholijoobes meesterahvast kämpingusse nr

1. See mees oli väga purjus. See mees ütles midagi Denissile eesti keeles, aga ta ei saanud aru mida. Käisid vahepeal kodus raha järgi. Nende eesmärk kämpingusse minna oli see, et tahtsid seal ööbida ja osta veel viina. Administraator L andis neile võtme kämpingusse nr 5, kus nad hakkasid viina jooma. Jõid kämpingus viina umbes pool tundi kui Deniss ütles, et lähme selle eestlase juurde kõrval asuvasse kämpingusse. Mihhail Mitrofanov´il olid sel ajal jalas teksapüksid, mustad kingad ja seljas oli mul halli värvi alussärk. Deniss koputas kämpingu uksele ja sisenes sinna, uks oli avatud asendis. Mihhail Mitrofanov jäi treppidele seisma. Eestlane magas voodis ja Deniss läks tema juurde ja hakkas teda peksma. Mihhail Mitrofanov ei näinud kuidas Deniss teda täpselt lõi. Kui Mihhail Mitrofanov kämpingusse sisenes, siis olid see eestlane ja Deniss mõlemad püstiasendis. Deniss peksis teda rusikatega näo ja ülakeha piirkonda. Kui Mihhail Mitrofanov kämpingusse sisenes, siis ta nägi mobiiltelefoni laual ning võttis selle mobiiltelefoni enda kätte. Samal ajal tõmbas Deniss eestlase kämpingust välja. Kui Mihhail Mitrofanov kämpingust väljus, siis lamas kannatanu juba kämpingu ees maas. Peale seda Deniss peksis korduvalt teda jalgadega kogu kehapiirkonda. Mihhail Mitrofanov samal ajal nägi, et kannatanust meeter eemal maas vedeles hõbekett ja võttis selle maast üles. Peale seda peksis Mihhail Mitrofanov kannatanut korduvalt jalaga keha piirkonda. Löömist jätkas ka Deniss. Neid lööke võis kahepeale kokku olla umbes kolmkümmend. Mihhail Mitrofanov võis teda jalaga lüüa kokku umbes kümme korda ja Deniss kakskümmend korda. Mihhail Mitrofanov´i mäletamist mööda ütles Deniss, et ta kannatanut peksaks. Lõpetasid kannatanu peksmise ja peale seda hakkas Deniss seda kannatanut kägistama. Mihhail Mitrofanov ehmus ja läks Denissi juurde ja tõmbas ta kannatanust eemale. See kõik toimus kämpingust umbes kolme või nelja meetri kaugusel. Sel ajal, kui nad teda õues kämpingu lähistel Denissiga kahekesi peksid, hakkas kannatanu näost 7 jooksma veri. Peale seda läksid kahekesi kämpingusse nr 5 tagasi, siis Mihhail Mitrofanov ütles, et võttis kannatanult ära mobiiltelefoni ja hõbeketi. Mihhail Mitrofanov seda hõbeketti kannatanult ära ei tõmmanud. Kui nad juba jopedes olid, siis tuli kämpingu juurde L ja ütles, et ta kutsub politsei. Peale seda L lahkus ja nemad Denissiga läksid läbi metsa kämpingutest minema. Hiljem leppisid kokku, et mobiiltelefon jääb Denissile ja hõbekett jääb Mihhail Mitrofanov´ile. Hõbekett oli katki. (t/l 133-137) • 25.11.2010 koostatud kahtlustatava Mihhail Mitrofanov ütluste ja olustiku seostamise protokolli, fototabeli ja skeemi kohaselt juhatas ta uurimisgrupi Pärnu mnt 600 juurde, kus asuvad Leevikese kämpingud (Foto nr 1). Kahtlustatav Mihhail Mitrofanov osutas administratsioonimajale (Foto nr 2), millest ostis administraator L käest 18.11.2010 viina ja tasus kämpingu eest sularahas. Seejärel liikus Mihhail Mitrofanov administraatorimaja juurest mööda vasakpoolset teed kämpingute vahele ning sellel teel olles osutas ta teisele vasakpoolsele kämpingule nr 5 (Foto nr 3) ja seletas, et selles kämpingus jõi tema koos T.E-ga viina. Seejärel liikus kahtlustatav tagasi ja osutas kämpingule nr 4 (Foto nr 4) ja seletas, et selles kämpingus toimuski kannatanu peksmine T.E poolt ja sellest kämpingust laualt võttis tema ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni. Samuti osutas Mihhail Mitrofanov kohale (Foto nr 5), mis jäi kämpingu nr 4 kõrvale ja kämping nr 4 ja kämping nr 5 vahelisele alale ning seletas, et selles kohas peksis tema koos Deniss T.E-ga kannatanut jalgadega ning sellest kohast maast võttis tema ära kannatanule kuuluva hõbeketi ning sinna jäi kannatanu lamama. Seejärel osutas Mihhail Mitrofanov metsa poole (Foto nr 6) ning nimelt suunda, kuhu läks tema koos T.E-ga peale seda kui nemad üheskoos olid peksnud kannatanut ja tema oli selle käigus ära võtnud kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia ja hõbeketi. (t/l 138-144) • 24.11.2010 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 17.11.2010 kella 00:01-st kuni 17.11.2010 kella 21:57-ni kasutati mobiiltelefoni IMEI koodiga abonendi 56722316 poolt, mis kuulus kannatanule RLile. Viimase kõne ajal kell 21:57 viibis abonent Laagri2 (Vae 6, Laagri alevik, Harjumaa) masti teeninduspiirkonnas. Ajavahemikul 18.11.2010 kella 18:15 kuni 20.11.2010 kella 00:02 kasutati mobiiltelefoni IMEI koodiga abonendi 56364835 poolt, mis kuulub T.E-le. (t/l 145-146) • 24.11.2010 ja 29.11.2010 koostatud kahtlustatava T.E ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta oma süüd. Oli sel õhtul alkoholijoobes. Otsustasid minna kämpingusse Leevike kuna alkoholipood oli juba kinni. Olid seal ka eelnevalt käinud Mihhaili ja teiste sõpradega, kuna see koht oli ainus, kust saab öösel alkoholi osta. Läksid Mihhailiga Leevikse kämpingutesse umbes kella 22.30 ajal. Kämpingute territooriumile jõudes läksid kõigepealt administraator L juurde, kust ostsid viina. Käisid vahepeal kodus. Tagasi jõudes läksid administraatorimaja juurde, maksid Lle kämpingu rendi eest ja läksid kämpingusse nr
2. Nägid, et L vedas ühte eesti keelt kõnelevat meesterahvast kämpingumaja suunas. Deniss ja Miša pakkusid mehele, et äkki ta tahab koos nendega juua, aga tema karjus midagi nende suunas ja vehkis kätega. Jõid Mišaga kämpingus viina ja ühel hetkel hakkas neil igav. Deniss oli mustas NIKE t-särgis ja Miša oli ilma varrukateta särgis. Läksid selle kämpingu juurde, kuhu L oli eelnevalt kannatanu toimetanud ja koputasid uksele. Viinapudel oli neil kaasas. Kannatanu avas neile ukse ja Deniss näitas talle pudelit ja pakkus, et hakkaks koos jooma. Kannatanu ütles, et astuge sisse. Läksid Mišaga tema kämpingusse sisse ja hakkasid pudelist viina jooma. Jõid järjekorras viina. Rääkisid kolmekesi juttu. Miša läks ühel hetkel kämpingust välja. Kannatanu hakkas temaga õiendama ja lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Lõi talle vastuseks ka rusikaga nina piirkonda. Kannatanul hakkas ninast verd jooksma, kukkus voodisse. Peale seda jooksis kämpingust minema. Misa hakkas sel hetkel juba majja tagasi tulema. Samal ajal väljus kämpingust see eesti keelt kõnelev mees. Ise jooksis ta metsa suunas ja kannatanu tuli tema järel. Kannatanu karjus jooksmise ajal, et neid tapetakse selles metsas ja kaevatakse maa alla. Peale seda sai mees tal T-särgist kinni ja tõmbas selle seljatagant katki. Peale seda kannatanu kukkus. Pööras ümber ja hakkas kannatanut jalgadega ja rusikatega peksma näo ja kehapiirkonda. Võimalik, et lõi teda kokku kümnel korral. Tahtis, et ta rohkem üles ei tõuseks, et ta talle rohkem midagi ei teeks. Miša tuli sinna juba peale seda kui ta oli seda meest peksnud ja ütles, et pane riidesse. Läks kämpingusse tagasi, Mišale ei pööranud tähelepanu. Võimalik, et ta jäi lamava kannatanu juurde. Deniss 8 ei näinud, et Miša kannatanut peksnud oleks. Peale juhtunut panid riided selga ja lahkusid koos Misaga, igaüks läks oma koju. Mišal oli särk verine, kuna kämpingust välja joostes kannatanu tõukas teda. Kui nad kämpingust lahkuma hakkasid, siis administraator L sisenes kämpingusse ja küsis, et milles asi. Ta ütles, et ta kutsub politsei. Lahkusid ruttu seepärast, et neil oli tingimised peal. Oma verise särgi võttis seljast ja viskas ära. Deniss võttis kannatanu kämpingu laualt mobiiltelefoni №kia 5530, mille viskas Leevikese kämpingu ligidale metsa peale seda kui kuulis Miša kinnipidamisest politsei poolt. (t/l 163-167; 196199) • 26.11.2010 koostatud läbiotsimisprotokolli ja fototabeli kohaselt võeti T.E elukohast aadressilt XXX ära valged vabaajajalatsid Converse. (t/l 181-191) • 14.12.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks 26.11.2010 läbiotsimise käigus aadressilt XXX ära võetud jalatsid Converse, mille tallamuster oli siksakiline ja talla keskosas oli samuti märk viisnurga ja noole kujutisega. (t/l 192-194) • 29.11.2010 koostatud kahtlustatava T.E ütluste ja olustiku seostamise protokollist, fototabelist ja skeemist nähtuvalt juhatas ta uurimisgrupi Pärnu mnt 600 juurde, kus asuvad Leevikese kämpingud (Foto nr 1). Seejärel osutas kahtlustatav administratsioonimajale, kust tema koos Mihhail Mitrofanoviga maksis viina ja kämpingu eest (Foto nr 2). Seejärel osutas T.E kämpingule number viis (Foto nr 3) ja seletas, et selle kämpingus viibis tema koos Mihhail Mitrofanoviga 17.11.2010 vastu 18.11.
3. Seejärel osutas kahtlustatav T.E kämpingule number neli (Foto nr 4) ja seletas, et tema koos Mihhail Mitrofanoviga sisenes kämpingusse nr 4, kus oli eestlane. Kämpingus lõi tema kannatanut rusikaga ninapiirkonda ning seejärel võttis antud kämpingust eestlasele kuuluva mobiiltelefoni №kia
4. Mihhaili sel ajal kämpingus ei olnud. Peale seda osutas kahtlustatav kämpingu number neli kõrvale ja seletas, et selles kohas peksis tema kannatanut rusikate ja jalgadega näo- ja keha piirkonda ning nende löökide tulemusena kannatanu kukkus osutatud kohta (Foto nr 5). Peale seda osutas kahtlustatav T.E suunda, kuhu tema koos Mihhail Mitrofanoviga peale kuriteo toimepanemist liikus (Foto nr 6). 19.11.2010 peitis tema Leevikese territooriumile kämpingute lähistele kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia
5. Kahtlustatav osutas metsa suunas, kuhu ta kannatanule kuuluva mobiiltelefoni peitis (Foto nr 7). Kahtlustatav ei osanud konkreetset puud, mille alla ta mobiiltelefoni ära peitis, näidata. Seetõttu ei leitud kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni. T.E märkis, et kannatanu ise kaks korda provotseeris kaklust. (t/l 200-203; 204207; 208) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2009 aastal Mihhail Mitrofanov`il tulud puudusid. (t/l 209) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2009 aastal T.E tulud puudusid. (t/l 210) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate T.E ja Mihhail Mitrofanov`i ütlusi, kannatanu RL`i ütlusi, tunnistaja JZ´i ütlusi, fototabeleid, sündmuskoha, jälgede tõmmiste vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli, teatist kannatanu RL saabumise kohta raviasutusse, väljavõtet haigusloost, kannatanu esitatud dokumente kahju suuruse kohta, äratundmiseks esitamise protokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, läbiotsimisprotokolle, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, kahtlustatavate kinnipidamise protokolle, asub kohus alljärgnevale seisukohale. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Mihhail Mitrofanov`i käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja grupis T.E-ga, võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning süüdistatava T.E käitumine on kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi selles, et tema grupis Deniss 9 T.E-ga võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistuse kohaselt hõivasid süüdistatavad kannatanu mobiiltelefoni, sularaha ja hõbeketi, tekitades varalise kahju 6890 krooni ulatuses. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav T.E andnud kohtueelsel menetlusel erinevaid ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, jäädes põhiliselt selle juurde, et ta läks kannatanu juurde eesmärgiga koos alkoholi tarvitada ja kannatanu provotseeris teda vägivallaks. Kohtuistungil selgitas, et ta võttis ära mobiiltelefoni kannatanult. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav M.Mitrofanov tunnistanud temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist, kuid kohtuistungil asus seisukohale, et ta on vaid vägivalda kasutanud kannatanu suhtes, kuid kannatanule kuulunud vara ta ära võtnud ei ole ja süüd tunnistas kohtueelsel menetlusel vaid seetõttu, et politseiametnikud ütlesid talle kinnipidamisel, et kui süüd tunnistad, siis lastakse koju, kui ei tunnista, siis läheb vangi. Kohus suhtub süüdistatava M.Mitrofanovi ja T.E kohtuistungil antud lühidatesse selgitustesse kriitiliselt ning leiab, et need on esitatud ennast säästva versiooni esitamise tõttu. M.Mitrofanovi poolt kannatanu suhtes vägivalla tunnistamine on osaliselt kattuv süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ning selline süü osaline tunnistamine on tingitud sellest, et süüdistatav ei saa kogutud tõendite valguses täies ulatuses oma süüd eitada. Samas piirdudes vaid vägivalla tunnistamisega tingiks selline olukord tema süüdistunnistamise kergema kuriteo toimepanemises, mille eest on ette nähtud ka rahaline karistus ning sellest tingitult ei mõistetaks talle pikaajalist liitkaristust, mille

§ 200

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüditunnistamine paratamatult tingiks. Süüdistatava T.E versioon on kohtu arvates ilmselgelt tingitud sellest, et ta ei saa ümber lükata kriminaalasjas kogutud jälitusteavet, mille kohaselt on ta kasutanud kannatanult hõivatud mobiiltelefoni pärast kannatanult telefoni hõivamist. Varavastase kuriteo toimepanemises süüdi tunnistamine viisil, mis välistaks teo toimepanemise grupis kergendaks aga nii tema enda olukorda lühemaajalise vangistuse ja sellest tulenevalt ka lühemaajalise liitkaristuse osas, kui ka kaassüüdistatava olukorra kergendamise osas, keda ootaks pikaajaline liitkaristus samalaadsete kuritegude toimepanemise tõttu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate kohtuistungil esitatud versioonid ei ole põhjalikult läbi mõeldud ning ei riimu teiste kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kannatanu selgitanud, et esialgselt peksis teda üks isik, seejärel kaks isikut, kusjuures algselt seisis teine isik uksel ja seejärel ütles esimesele, et ta võttis telefoni ära. R.L on esimeses ja agressiivsemas peksjas ära tundnud T.E. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud tunnistaja J.Z ütluste kohaselt ilmusid pärast R.L i magamapanekut kämpingusse kaks noormeest, kelledest tunnistaja tundis nime ja nägupidi ära M.Mitrofanovi, kelle ta ka äratundmiseks esitamisel ära tundis ning teist isikut oli ta samuti varem näinud ning äratundmisel tundis ta ära teises isikus T.E. Ka süüdistatavad on tunnistanud sündmuskohal viibimist ning kellegi teise kohaloleku kohta andmed puuduvad. Tunnistaja L.Zajats nägi ka T.E sõrmenukkidel verd ning pärast seda kui ta lubas kutsuda politsei, põgenesid süüdistatavad ära. Seega said menetlusesemeks oleva kuriteo toime panna vaid süüdistatavad. Kriminaalasja kirjalikest tõenditest nähtub, et süüdistatava M.Mitrofanovi ja kannatanu R.L i ütluste kohaselt T.E, sisenedes esimesena R.L i ööbimiskohta, asus peksma magavat kannatanut. Vaatamata sellele, et kõik eelmärgitud isikud olid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt alkoholijoobes, loeb kohus süüdistatava M.Mitrofanovi kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja kannatanu ütlusi usaldusväärsemaks, kuivõrd need ütlused riimuvad omavahel ning süüdistatav T.E on esitanud kohtueelsel menetlusel erinevaid 10 versioone, millest ükski ei ole riimunud teiste tõenditega. Süüdistatav T.E on jäänud selle juurde, et teda provotseeris vägivalda kasutama kannatanu oma vägivaldse käitumisega. Kohtueelsel menetlusel ei ole seda kinnitanud ei kannatanu ise ega M.Mitrofanov. Vastupidi, mõlemad on väitnud seda, et kannatanu magas. Kui tunnistaja J.Zajats läks pärast verise kannatanu nägemist süüdistatavate juurde, siis nägi tunnistaja T.E veriseid sõrmenukke, kuid sai aru, et T.E ei ole vigastatud, vaid veri on pärit mujalt. Kui tunnistaja nõudis kannatanu asju tagasi, väitsid süüdistatavad tunnistajale, et nemad ei ole midagi teinud ja neil on tingimisi peal, kuid ei väitnud seda, et kannatanu tuli neile kallale. Seega nad ka ei õigustanud enda käitumist, mis olnuks esimese reaktsioonina loogiline. Süüdistatavate põgenemine näitas hoopis seda, et nad kartsid kinnipidamist järjekordse varavastase süüteo toimepanemise tõttu. Seejuures ei ole süüdistatavatest kummalgi mingeid tervisekahjustusi tuvastatud ning nad ei ole ka ise meditsiiniasutusse pöördunud, mis kinnitaks kannatanu poolset vägivalda T.E või M.Mitrofanovi suhtes. Samas tuvastati kannatanul hulgaliselt tervisekahjustusi, mis viitab sellele, et kannatanut rünnati ootamatult ja üllatuslikult, mis välistas enda kaitsmise, veel vähem sai kannatanu süüdistatavatest kedagi magamise pealt rünnata. Seetõttu ei saa kohus lugeda süüdistatava T.E ütlusi arvestatavaks ja usaldusväärseks. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt ei ole kumbki süüdistatav sularaha võtmist tunnistanud, kuid kannatanu on väitnud seda, et tema rahakotist, mis laual asetses, oli varastatud sularaha 2800 krooni. Kuivõrd süüdistatavad eitavad sularaha võtmist ja kannatanu ülekuulamistel ei ole saadud informatsiooni selle kohta, millise aja seisuga pidanuks kannatanul selline summa sularaha olema, so kas enne kämpingusse tulekut või pärast öömaja eest arveldamist, siis ei saa kohus muude tõendite puudumisel lugeda tõendatuks seda, et kannatanu rahakotist sularaha hõivati. Seda eriti olukorras, kus laual olev telefon ära võeti, mille kohta ka kannatanu kuulis M.Mitrofanovi fraasi, kuid rahakott telefoni kõrval jäeti alles ja kannatanu jõudis selle enne kämpingust väljumist taskusse panna. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad tuleb sularaha röövimises summas 2800 krooni tõendite puudumisel õigeks mõista. Mis puudutab telefoni ja hõbeketi äravõtmist, siis on süüdistatav M.Mitrofanov esimesel ülekuulamisel tunnistanud seda, et seal ajal kui T.E kämpingus peksis kannatanut, siis võttis ta kannatanu telefoni ning sündmuskohalt lahkudes andis selle T.E-le. Süüdistatav T.E on esialgselt igasuguse vara hõivamist eitanud, viimasel ülekuulamisel on aga selgitanud, et võttis mobiiltelefoni ise ära, misjärel peksis kannatanut ja M.Mitrofanovit sel ajal kämpingumajakeses ei olnud. Seega lähevad süüdistatavate ütlused omavahel lahku ja mõlemad tunnistavad telefoni hõivamist teise süüdistatava teadmata. Samas on kannatanu oma ütlustes selgitanud seda, et teda hakkas peksma üks meestest, kelles ta tundis hiljem ära T.E ja teist, kelles tundis tunnistaja ära M.Mitrofanovi, nägi ta seismas uksel ja ka püüdmas peksjat rahustada ja sundima peksmist lõpetama, kuid seejärel ütles teine isik (M.Mitrofanov) peksjale (T.E-le), et ta sai telefoni, kuid peksmist alustanud mees jätkas peksmist. Sellest tulenevalt saab teha järelduse, et M.Mitrofanovi ja kannatanu ütlused kohtueelsel menetlusel riimuvad selles osas, et telefoni hõivas M.Mitrofanov, mitte T.E ning kohus loeb M.Mitrofanovi ja kannatanu riimuvaid ütlusi usaldusväärsemaks. Mis puudutab aga hõbeketi äravõtmist, siis on kannatanu selgitanud seda, et kägistamise ajal avastas T.E tal kaelast keti ja rebis selle ära, samas on M.Mitrofanov väitnud seda, et võttis rüselemise kohast keti üles ja kett oli katki. Sündmuskohalt lahkumise järgselt oli M.Mitrofanov oma ütluste kohaselt andnud telefoni T.E-le ja öelnud T.E-le, et keti jätab ta endale. Seejuures on T.E keti äravõtmist üldse eitanud ning on väitnud, et ta ei ole ketti näinudki. Sellistest ütlustest teeb kohus järelduse, et kannatanu ütlusi selle kohta, et T.E temalt keti kaelast ära rebis, ei saa lugeda täies ulatuses tõendatuks, kuivõrd need ütlused ei riimu ühegi kontrollitud tõendiga. Küll võis T.E kannatanut kägistades ja vägivalda tarvitades keti lõhkuda, mida kannatanu tunda võis. Samas saab teha M.Mitrofanovi ütlustest järelduse, et 11 võttes keti maast ja seda omastades ei näinud T.E selle äravõtmist ega ka hiljem M.Mitrofanovi käes, kes vaid m , et keti jätab endale. Seega saab T.E ütlusi selle kohta, et ta ketist midagi ei tea, lugeda usaldusväärseks. Sellest teeb kohus järelduse, et mobiiltelefoni ja kaelaketi hõivas vahetult M.Mitrofanov. Kohus leiab, et T.E poolt kannatanu telefoni kasutama hakkamine ja M.Mitrofanovi kinnipidamise järgselt telefonist vabanemine ning M.Mitrofanovi poolt kaelaketi hoidmine enda juures ja seejärel sellest vabanemine kinnipidamise hirmus viitab üheselt võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgi realiseerimisele ja sellele järgnevalt valdajana asjade käsutamisele. Kriminaalmenetluse käigus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest teeb kohus järeldused, et alkoholijoobes süüdistatavatel hakkas kahekesi alkoholi tarvitades igav ning nad otsustasid oma aega sisustada kannatanu suhtes vägivalda tarvitades. T.E poolt põhjusetult magava kannatanu peksmise käigus hõivas M.Mitrofanov kannatanu telefoni, andes sellest teada ka T.E-le, kes kannatanu peksmist jätkas. Sellisest käitumisest nähtub, et M.Mitrofanov, olgugi sõnaliselt püüdes takistada kannatanu jätkuvat peksmist, kiitis sellise vägivalla kasutamise vaikimisi heaks ning hõivas samal ajal kannatanu vara. T.E vägivallast viidi aga kannatanu seisundisse, kus ta ei olnud suuteline ootamatu ja intensiivse vägivalla tõttu ennast kaitsma, veel vähem valvama oma vara järele ja takistama selle äravõtmist. T.E aga sai peksmise käigus teada seda, et M.Mitrofanov on ära võtnud kannatanu vara ja kasutas vägivalda edasi, kiites sellega heaks ka M.Mitrofanovi poolt vara hõivamise. Seega täitsid mõlemad süüdistatavad osa teokoosseisust, valitsedes tegu oma osateona ühises käitumises ja igaüks neist hoidis oma tegu kontrolli all. Seega objektiivne käitumine näitab tegutsemise käigus välja kujunenud ühist koostegutsemist ja kooskõlastatust ning kohtu arvates on

§ 200

lg 1 ettenähtud käitumine omistatav mõlemale süüdistatavale, mistõttu tuleb süüdistatavate käitumist hinnata kuriteo toimepanemisena grupi poolt

§ 200lg 2 p 7 mõttes.

Kämpingus katkenud ja majast väljas jätkunud vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes juba mõlema süüdistatava poolt on kohtu arvates hõlmatud majakeses alustatud vägivallast eesmärgiga hoida kannatanu seisundis, mis takistab kannatanut ennast kaitsmast ja oma vara tagasi võtmast. Sellest annab kohtu arvates tunnistust asjaolu, et T.E asus lõpuks kannatanut kägistama ja kannatanu kuulis, kuidas T.E ütles M.Mitrofanovile, et kannatanule tuleb lõpp peale teha. Selle juures M.Mitrofanovi poolt kannatanu hõbeketi äravõtmine ja sellele järgnenud omastamine on kohtu arvates alustatud röövimise jätkuks ja kannatanu kallal vägivalda kasutades murti kannatanu valdus vallasasjade üle ja võeti ära kõik, mida sai, hoides vägivallaga kannatanut seisundis, mis välistas kannatanul säilitada valdust oma asjade üle. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat M.Mitrofanovit Harju Maakohtu 28.07.2010 otsusega karistatud

§ 200

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal

§ 200lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Arvestades eelmärgitud asjaolusid asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.E käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona ja süüdistatava Mihhail Mitrofanovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteona ning süüdistatavate käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks alus puudub. Kohtueelsel menetlusel on RL esitanud tsiviilhagi 6890 krooni ehk 440,35 euro nõudes, milline sisaldab endas röövitud mobiiltelefoni, sularaha ja hõbeketi väärtust. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega ei ole kannatanult sularaha röövimine summas 2800 krooni tõendamist leidnud ning selles osas tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku 12 poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine mobiiltelefoni ja hõbeketi osas täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt toimepandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekkinud varaline kahju 4090 krooni (261,41 eurot). Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb solidaarselt välja mõista T.E-lt ja Mihhail Mitrofanov`ilt RL´i kasuks. Mihhail Mitrofanov`ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kriminaalmenetluse käigus kahetsust avaldanud, samuti kohtuistungil, kuid arvestades toimepandud teo laadi, selle toimepanemise asjaolusid, süüdistatava poolt ütluste muutmist ja süüd tunnistavate ütluste andmise põhjusena politseiametnike surve väljatoomist, esitades seda versiooni oma olukorra kergendamiseks, leiab kohus, et selline süüdistatava käitumine näitab süüdistataval kahetsuse puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritava tahtliku teo toimepanemine oli sihikindel käitumine, mis oli kantud teatud eesmärgist, millisest oli süüdistatav varasema samalaadse teo toimepanemise tõttu hästi teadlik. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks süüdistatava kahetsust võtta siirana ja arvestada karistust kergendava asjaoluna. Küll olnuks võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava aktiivset kaasaaitamist kuriteo avastamisele, kuid kohtuistungil oma varasematest ütlustest loobumine ja uue versiooni esitamine välistab kohtu arvates ka selle asjaolu arvestamise karistust kergendava asjaoluna, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse eranditult vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades toimepandu tehiolusid, kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust ja tekitatud tervisekahjustusi ning röövitud vara väärtust, samuti kahe koosseisulise raskendava asjaolu esinemist, seega süü suurust, leiab kohus, et süüdistatavale tuleks karistuseks mõista vangistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas peab kohus oluliseks seda, et süüdistatav ei olnud süüteo toimepanemise initsiaatoriks ja ta ühines kuriteo toimepanemisega kaassüüdistatava poolt toime pandava kuritegeliku käitumise ajal, samuti oli süüdistatava kasutatud vägivalla intensiivsus võrreldes teise süüdistatavaga oluliselt väiksem ning algselt püüdis süüdistatav teist süüdistatavat veenda vägivalla lõpetamises. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas süü suurust arvestades ei pea kohus võimalikuks karistust mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav pani toime uue samalaadse kuriteo eelmise otsusega määratud katseajal, siis taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobinud kriminaalhooldusele ning kolme kuu möödudes käitumiskontrollile allutamisest jätkas ohtlikku õigusvastast käitumist. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemise eest on ette nähtud vangistus alates 3 aastast, siis ei ole võimalik tema suhtes kohaldada ka

§ 69

sätteid ning kohtu arvates süüdistatava enese õigusvastase käitumise iseloom ja süü suurus ka ilmselgelt välistaks

§ 69

sätete kohaldamise isegi juhul, kui mõistetav karistus ulatuks

§ 69lg 1 sätestatud karistuse piiridesse.

Kuivõrd inkrimineeritav kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub vastavalt

§ 74

lg 5 sätetele käesoleva otsusega mõistetavale karistusele

§ 65

lg 2 alusel liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, milline liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele. 13 T.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kriminaalmenetluse käigus kahetsust avaldanud ja ka menetluse lõpus osutanud kaasabi kuriteo avastamisele, kuid samas on ta andnud ütlusi, mis ei riimu üldjoontes kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega ning süüdistatav on jätkuvalt olnud seisukohal, et kuriteo toimepanemine oli tingitud kannatanu provotseerivast käitumisest, viies ennastõigustava käitumisega kuriteo avastamist teadlikult eksitusse. Süü tunnistamine on sõltunud kriminaalmenetluses kogutud ja süüdistatavale esitatud tõendite kaalukusest ja süüdistatav ei ole ülekuulamistel andnud ütlusi, mida saanuks hinnata puhtsüdamlikena. Kohtu arvates on aga selline versioon kannatanu käitumisest ennastõigustav ja väljamõeldud, kuivõrd magav kannatanu ei saa süüdistatavat kõrvalasuvas majas provotseerida. Seega ei ole süüdistatava suhtumine oma teosse kuigi kriitiline. Seetõttu ei leia kohus ka seda, et süüdistatava käitumises oleks tuvastatud karistust kergendavat asjaolu. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades süüdistatava aktiivsust kuriteo toimepanemisel, süüteo toimeopanemise initsiaatoriks olemist, kannatanu suhtes kasutatud jätkuva vägivalla intensiivsust ja teise süüdistatava õhutamist vägivalla kasutamisele, kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja tekitatud varalist kahju, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal ja suurem osa üldkasulikust tööst oli süüdistatava vahistamise hetkeks tegemata, siis vastavalt

§ 69

lg 7 sätetele asendatakse üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ning see osa vangistusest tuleb

§ 65

lg 2 sätete alusel liita uue otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses, milline liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 14