MS § 426, 432 Jätta vabastamata I.Z, isikukood: xxx, temale Harju Maakohtu 25.10.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Määrata vanglale vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks I.Z-i kohta materjalide uuesti kohtule esitamiseks tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 11.12.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht I.Z tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.10.2010.a kohtuotsusega
järgi ja teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o seisuga 24.10.2010.a 1 aasta 9 kuud ja 18 päeva, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 18 päeva vangistust alates 25.10.2010.a. Karistusaeg algas 25.10.2010.a ja lõppeb 12.11.2012. a. 1 I.Z on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 11.12.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 5 kuud vabaduskaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 18.05.2001.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi – arestiga 1 kuu; 3) 29.09.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2, § 142 lg 3 p 2, § 141 lg2 p1,2,3 ja § 139 lg 2 p 2,3 järgi 4 aastat vangistust; 4) 23.08.2006.a Harju Maakohtu poolt
järgi 3 kuud ja 6 päeva vangistust; 5) 03.04.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7, § 199 lg 2 p 4,5,7,8 ja § 121 alusel 5 aastat vangistust, lõplik karistus
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.Z vanglas distsiplinaarkorras karistatud 4-l korral, viimati 29.10.2010.a noomitusega. Enne vangistust elas elukaaslase juures, vabanedes soovib elama asuda ema juurde Maardusse. Vangistuse ajal lõpetas 9. klassi ja osales sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ning osales tööalasel grupinõustamisel. Vabaduses võimalus asuda tööle OÜ-s xxx. Enne vangistust tarvitas alkoholi, ise probleemi ei tunnista. Samuti tarvitas narkootikume, peamiselt heroiini. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamiseks, et tarvitada narkootikume. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel suur oht panna toime uusi kuritegusid. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta I.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta I.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral kindel elukoht puudub, kuna ema ei soovi poega enda juurde elama ning ei osanud öelda, kus elab käesoleval ajal kinnipeetava isa. Väidetavalt olemas töökoht OÜ-s xxx. Andmebaasi Tartu Vangla andmeil on I.Z-i suhtes rahalisi nõudeid ca 167 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, raske majanduslik olukord, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, impulsiivne ja läbimõtlematu käitumine ning kehtestatud käitumisreeglite eiramine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta I.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub kindel elukoht, tal on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. I.Z seletas kohtuistungil, et kannab karistust
, 121, 199 järgi.
Tal leiti analüüsides mingeid narkootilisi vahendeid ja lisati karistusele Harju Maakohtu 25.10.2010. a otsusega 3 kuud. Kokku 5 aastat ja 3 kuud. Otsus on jõustunud 22.11.10.a. Ei ole andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve alla vabaneda. Ema juurde asub elama peale vabanemist. Ema elab xxx. Seal on 1 tuba, aga ema tahab osta 2-3-toalist korterit. Läheb tööle abitöölisena, saab töötada fassaaditöödel. Eriala ei ole. Lähedastest on veel vend, vanaema, tädipojad-õed. Kõik nad elavad Tallinnas. Vabaduses suhtles nendega pidevalt, aga vanglast helistab mõnikord, sest Tallinnast Tartu vanglasse kauge tulla kohtumistele. Kuritegudesse suhtub halvasti, kahetseb tegusid, et need toime panin – vargused näiteks. Röövimise pani toime ja mitte üksi, seda kahetseb. Vangistuses on kriminaalkaristus, sest jõi tundmatute inimestega teed ja kutsuti ekspertiisi, uriinist leiti narkootilisi aineid, sai selle eest karistuse. Vist viis korda karistatud distsiplinaarkorras. Praegu ei ole suhteid alkoholi ja narkootikumidega, varem oli probleeme. Tallinna vanglas osales programmides, erinevaid programme oli. Sõltub inimeset, kellele kuidas sotsiaalprogramm mõjub, aga tema tegin enda jaoks mõningad järeldused. Prokurör leiab, et I.Z-i tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole võimalik eelkõige formaalsete aluste puudumisel. Tema isik ja materiaalsed alused samuti ei võimalda vabastamist.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et I.Z-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik nii formaalse kui ka materiaalsete aluste puudumisel, samuti süüdimõistetu isikut ja kuriteo asjaolusid arvestades. Vangla on kohtule saatnud materjalid 24.11.2010. a, s.o. kaks päeva peale Harju Maakohtu 25.10.2010. a otsuse jõustumist. Harju Maakohtu 03.04.2008. a otsusega karistati I.Z-i
lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 121 järgi
Karistusaja algust loeti alates 14.08.2007. a. Seejärel on
lg 1 alusel eelvangistus arvestatud karistusaja hulka ning välja arvutatud kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga kandmisele kuuluv karistus. Karistuse kandmise ajal pani I.Z toime uue kuriteo, mille eest teda karistati 25.10.2010. a Harju Maakohtu otsusega
järgi 3-kuulise vangistusega ja
a otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra karistuse suurendamise teel ning kandmata karistus arvutati kohtuotsuse kuulutamise seisuga. Vangla materjalid on ette valmistatud mõlema otsuse järgi, kuid viimase otsuse järgi ei ole vangla võtnud seisukohta, millal tekib vangistusest tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse arutamise tähtaeg. I.Z-i üks kuritegudest on esimese astme kuritegu. Harju Maakohtu 25.10.2010. a otsusega
lg 2 alusel mõistetud liitkaristus on kokku 5 aastat ja 3 kuud, mida I.Z on kandnud alates 14.08.2008. a. I.Z saabub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust arutamise õigus pärast
a. Kuna Harju Maakohtu 25.11.2010. a otsusega mõistetud karistusega pikenes karistusaeg 3 kuu võrra, lükkub edasi küsimuse arutamise tähtaeg 2 kuu võrra. I.Z ei ole andnud nõusolekut alluda elektroonilisele järelevalvele ja seetõttu ei ole võimalik küsimust arutada
Formaalset alus I.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole. Kohus kaalus ka materiaalsete aluste olemasolu ja leidis nende puudumise. I.Z väidab küll, et asub elama ema juurde, kuid elukoha olemasolu kohta on vasturääkivad andmed. Kriminaalhooldaja ei kinnita ema nõusoleku poja enda elukohta elama võtmiseks. I.Z puudub vabaduses garanteeritud töö ja seetõttu on sissetulekud küsitavad. I.Z on lähedased isikud, kuid ta ei Materiaalsetest alustest on olemas elukoht ja lähedaste sotsiaalne võrgustik, kuid puudub sissetulekuallikas. Seega ei ole materiaalsed alused küllaldased. I.Z on varem korduvalt karistatud isik, kelle kuriteod kahjustavad õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid. Ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga. Ka isikuvastane kuritegu on seotud vägivallaga. Vägivald iseloomustab ka I.Z-i käitumist lähedastega. I.Z on karistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning pannud toime ka kuriteo. Kuritegude asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja kinnipeetava isikuomadused annavad alust järeldada, et ta ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma varasematest eluviisidest ega teinud midagi endastolenevat õiguskuuleka käitumise kujundamiseks. Ta kahetseb kuritegusid paljasõnaliselt, sest ei väljenda oma kuritegude asjaolusid, mida ta kahtseb. Sotsiaalprogrammides omandatu kohta ei ole ta ka midagi selget öelnud. Uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. I.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks on vaja jätkata vanglas tegevusi resotsialiseerumiseks. Eelkõige saab seda järeldada vangla distsipliini järgimisest, mis hoiab ära uued distsiplinaarkaristused. I.Z on kehtiv distsiplinaarkaristus. Uus tähtaeg vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks on väga lähedal ja selle aja jooksul ei ole võimalik I.Z näidata enda käitumise muutumist karistuse kandmise ajal. Seetõttu määrab kohus vanglale materjalide uueks esitamiseks 1-aastase tähtaja. Ene Muts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.