4-10-4069/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-4069 (2390.10.001236) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla jaoskonna piirkonnavanem Avo Kail Väärteo asi R.O kaebus Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
2. oktoobri 2010.a muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2010.a Menetlusalune isik R.O – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, * haridus, töökoht *, elukoht * RESOLUTSIOON
4. Jätta R.O kaebus rahuldamata.
5. Jätta R.O-le, IK xxx, elukoht *, Lääne Prefektuuri Hiiumaa konstaablijaoskonna
6. oktoobri 2010.a otsus väärteoasjas nr 2390.10.001236 LS § 74 22 lg 3 järgi muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK konstaabli- otsuse 22 Kaevatava otsusega karistati R.O LS § 74 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 6000.- krooni suuruses summas, kuna tema juhtis
7. septembril
8. a kell 01.05 Hiiumaal Kärdla-Käina maantee 16-ndal kilomeetril mootorsõidukit MAN 26.363 FNLC, riikliku registreerimismärgiga 861 ARL kiirusega 86 +/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. R.O karistusega ei nõustu. Ta tunnistab küll, et sõitis nimetatud ajal ja nimetatud teelõigul kiiremini kui 30 km/h, kuid tema sõidukiirus ei olnud nii suur kui politsei väitis. See võis tema arvates olla kuni 70 km/h, kuigi ta kiirusemõõtja näitu, millele ta allkirja andis, ei vaidlustanud ja oma sõiduki spidomeetri näitu ei vaadanud. Oli öine aeg ja kiirusepiirangu märke ta ei märganud. Samas sõitis ta oma rutiinset piimaringi ning teadis, et juba pikemat aega toimus antud maanteelõigul teekatte pindamine ning seal võis sõita ainult 30 km/h. Ta oli kiirusepiirangust lugenud ka kohalikust ajalehest, kuid seal kirjutati ka hiljem, et kiirust piiravad märgid võetakse nädalalõpul, seega hiljemalt
9. septembril
10. a maha. Tegelikult eemaldati kiirust piiravad liiklusmärgid antud teelõigult esmaspäeval,
11. septembri
12. a tööpäeva jooksul . Kärdla - Käina maantee nimetatud teelõik oli sellel ööl kuiv ja lahtist killustikku oli ainult äärtel. R.O sõitis aga tee telgjoonel, et vältida kokkupõrget metsloomadega. Teisi liiklejaid sellel teelõigul antud ajahetkel ei olnud. R.O on küll varemgi karistatud sõidukiiruse ületamise eest, kuid karistused on kustunud. Ta ei soovinud juhtimisõigust kaotada ning ei osanud ähmis kohe väärteoprotokolli vaidlustada. Ta leiab, et temale määratud karistus on liiga range ning ta ei suuda koheselt 6000.- kroonist trahvi tasuda. Samas tunnistab ta, et viimastel kuudel on tema töötasu 10 000.- krooni ringis, kuid see tuleb raske tööga. Seetõttu palub R.O temale mõistetud karistust kergendada. Ta on lahutatud ja ülalpeetavaid tal käesoleval ajal ei ole. Kui säilib juhtimisõigus, säilib ka töö. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt kehtis kiirusepiirang 30 km/h Kärdla – Käina maanteel juba pikemat aega ning sellest pidi kindlasti teadlik olema ka R.O. Pealegi oli piirang teelõigul, kust kaebuse esitaja suurele maanteele keeras kuni politseipatrulli asukohani, dubleeritud liikluskiirust piiravate märkidega kahel korral. Kutseline autojuht oleks pidanud neid märke kindlasti nägema, muidu on tema töötamine autojuhina mõeldamatu. Kiiruse ületamine rohkem kui 50 km/h on väga raske rikkumine ja võib kaasa tuua ka juhtimisõigusest ilmajäämise. R.O sõidukiirus
13. septembri
14. a ööl mõõdeti taadeldud kiirusemõõtjaga ja menetlusalune seda ei vaidlustanud. Tema enda tunde järgi määratud kiirust ei saa tõe pähe võtta. Antud juhul on karistuse mõistmisel R.O-le arvestatud tema isikut ja varasemate karistuste kustumist, mistõttu karistati teda ainult kolmandiku trahvimäära ulatuses ja jäeti temale mootorsõiduki juhtimisõigus alles. Karistuse mõistmisel on arvestatud väärteo raskust, süü suurust ja ka menetlusaluse sissetulekut. Seetõttu palub kohtuväline menetleja
15. oktoobri
16. a otsuse väärteoasjas R.O suhtes jätta muutmata. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et R.O juhtis
17. septembril
18. a kell 01.05 Hiiumaal Kärdla-Käina maantee 16-ndal kilomeetril mootorsõidukit MAN 26.363 FNLC, riikliku registreerimismärgiga 861 ARL kiirusega 86 +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h, rikkudes LE § 126 p 3 sätteid ja pannes seega toime LS § 74 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. R.O tunnistab küll, et sõitis nimetatud ajal ja nimetatud teelõigul kiiremini kui 30 km/h, kuid tema sõidukiirus ei olnud nii suur kui politsei väitis. See võis tema arvates olla kuni 70 km/h, kuigi ta kiirusemõõtja näitu, millele ta allkirja andis, ei vaidlustanud ja oma sõiduki spidomeetri näitu ei vaadanud. Oli öine aeg ja kiirusepiirangu märke ta ei märganud. Samas sõitis ta oma rutiinset piimaringi ning teadis, et juba pikemat aega toimus antud maanteelõigul teekatte pindamine ning seal võis sõita ainult 30 km/h. Ta oli kiirusepiirangust lugenud ka kohalikust ajalehest, kuid seal kirjutati ka hiljem, et kiirust piiravad märgid võetakse nädalalõpul, seega hiljemalt
19. septembril
20. a maha. Tegelikult eemaldati kiirust piiravad liiklusmärgid antud teelõigult esmaspäeva,
21. septembri
22. a tööpäeva jooksul . R.O tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist, kuid ei nõustu temale määratud 6000.- kroonise rahatrahviga, sest ei saa aru oma süü raskusest, vaid väidab, et tegi rutiinset tööd ja kedagi ohtu ei seadnud. Kohus leiab, et selline karistus on aga R.O suhtes igati õiglane, vastab seaduse mõttele ja on sellega kooskõlas. LS § 74 2 lg 3 näeb sellise väärteo eest karistusena ette rahatrahvi palju kõrgemas määras. Samuti oleks võinud teda karistada arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega. Temale mõistetud rahatrahv on keskmises määras ja arvestab igati õigusrikkumise suurust ja iseloomu. R.O kiiruseületamine oli rohkem kui 50 km/h, mis on väga ränk rikkumine. Vaatamata kaasliiklejate ja enda elu ja tervise ohtu seadmisele, rikkus R.O ka tee seisukorda. Nii suure sõiduki kiire liikumine pihustabki maanteelt sinna paigaldatud killustiku ning seab ohtu tee seisukorra ning teeb mõttetuks teemeeste töö liiklusohutuse parandamiseks. Sellest ei ole aga R.O tänaseni aru saanud. R.O ei saa ikkagi veel aru oma teo raskusest ja ei kahetsenud midagi, seega kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. R.O oli teadlik liikluskiiruse piirangust Kärdla – Käina maanteel juba pikema aja vältel ja tal ei olnud õigust eeldada, et piirang on tühistatud. Kutselise autojuhina pidi ta liiklusmärkide jälgimisel olema eriti hoolas ja hoiduma igasugustest Liikluseeskirjade rikkumisest. R.O puhul on kohtuväline menetleja arvestanud ka asjaoluga, et menetlusalune töötab ja saab korralikku sissetulekut 10000.- krooni kuus ning määratud trahvi maksmine ei saa talle osutuda ülejõu käivaks. Pealegi on R.O üksik mees, kellel pole ka peret toita ega katta. Juhtimisõiguse allesjätmisega on tagatud ka tema töö ja teenistuse jätkumine. Seega on kohtuväline menetleja talitanud igati seaduspäraselt ja õiglaselt ning arvestanud kõiki asja tehisolusid ja süüdlase isikut. Seetõttu on ka R.O-le määratud karistus igati õiglane ning seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 132-134 ja 155 jätab maakohus kaebuse Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
23. oktoobri
24. a otsuse muutmiseks rahuldamata ning otsuse muutmata. R.O Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik