ili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Rainer Amur kaitsja: Jelena Benevolenskaja osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas O.N ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, töök. DLOÜ, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistamata Viibis vahi all alates 14.08.2008 a. kuni 15.08.2008 a. süüdistusasja KarS § 422 lg. 1; § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: O.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 12.12.2007. a. kella 12:03 ajal juhtis, olles joobeseisundis /
p 1/, mootorsõidukit Opel Zafira registreerimisnumbriga XXX, liikudes Tallinnas mööda Virbi tänavat Arbu tänava suunas, mis oli tähistatud liiklusmärgiga nr 573 „Õueala” ja kus oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 20 km/h, ületas lubatud sõidukiirust minimaalselt 40 km/h, liikudes kiirusega 60 km/h /
/, lähenedes Virbi 7 maja juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, millega oleks arvestanud selliseid liiklusolusid /jalakäijate liikumine õuealal/, et tal oleks võimalik eespoolse nähtavusulatuse piires oma sõiduk peatada etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli jalakäijate liikumine õuealal /
/, jättis vähendamata oma sõiduauto kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma /
/, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes paremalt vasakule teed ületavale jalakäijale AM’ile, tekitades kannatanule rasked tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri 16.01.2008. a. kell 14:45 /
Oma käitumisega rikkus O.N järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 204 /juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada/; § 205 /sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h/. Oma tegevusega pani O.N toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Samuti tema, 14.08.2008. a. kella 22:30 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Narva mnt 113 maja juures mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Oma tegevusega pani O.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav O.N tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav O.N ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 14.08.2008 a. ta oli sõbra juures, kus tarvitas ka alkoholi. Pärast sõitis kodu poole ja politsei märguandel peatas sõiduki. Tal tuvastati alkoholijoove, kuid ta keeldus protokollile allkirja andmisest, sest nõudis ekspertiisi. Kahetseb sõiduki juhtimist joobeseisundis. samuti kinnitab ütlusi selles, et 12.12.2007 a. ta pidi sõbraga tööle sõitma. Saanud sõbraga kokku, viimane ütles, et tal on sünnipäev ning kaasas olnud pudeli viina hakati tarvitama tema sõidukis. Kella 12 ajal ta otsustas koju sõita ja sõber tahtis minna Laagna turule. Mööda Virbi tänavat sõitis ja ta ei märganud jalakäijat, kes sõiduteel ületama hakkas. Jalakäija sai löögi tema sõiduki paremalt pamperilt ja kukkus esikapotile. Ta koheselt peatas sõiduki. Politsei ja kiirabi kutsuti inimeste poolt. Hiljem sai kindlustusest teada, et kannatanu suri. Kannatanu NMpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 12.12.1007 a. liiklusõnnetusest tema emaga sai teada oma abikaasalt. Ema matuse kulude katteks IF kindlustus hüvitas 17000 krooni. Ema oli sel õnnetusega juhtunud ajal teel kauplusest koju. Tunnistaja Natalja I poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 14.08.2008 a. ta oli politseipatrullis ja kella 22.30 ajal märkas kahtlase sõidustiiliga sõidukit Opel Zafira. Märguandel sõiduk peatus ja selle sõiduki juhiks oli O.N, kelle suust tuli alkoholilõhn. Alkomeetrisse puhumisel tuvastati alkoholijoove 1, 20 mg/l, kuid isik keeldus protokollile alla kirjutamast ja isik toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Kriminaalasja materjalide kohaselt liiklusõnnetus toimus 12.12.2007 a. ja O.N kuulati tunnistajana üle 13.12.2007 a. ning enne ülekuulamist teda hoiatati KarS § 318, § 320 järgi. Kohus ei saa aktsepteerida tema poolt tunnistajana antud ütlusi, sest kriminaalmenetlust alustati alles 08.02.2008 a., seega puudus seaduslik alus enne tema tunnistajana ülekuulamist teda hoiatada ütluste andmisest keeldumise ja valeütluste andmise eest. / t.l. 22 / Samuti kohus tuvastas, et kohtueelse menetleja poolt on ühendatud kaks kriminaalasja, milles kahtlustatavana on tuvastatud O.N ja põhiasja numbriks on jäänud hiljem alustatud kriminaalasi s.o. KarS § 424 tunnustel. Käesoleval juhul liiklusõnnetusega seonduv kriminaalasi andmebaasist on kustutatud ja kohus
iab, et uurija oleks pidanud uueks kriminaalasja numbriks jätma liiklusõnnetusega seotud kriminaalasja numbri, sest kriminaalasjade ühendamisel ühiseks menetluseks jäetakse alati põhinumbriks varem alustatud kriminaalasja number. O.N-i süü KarS § 422 lg. 1 tunnustel on
idnud tõendamist tema enda ja kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, samuti liiklusõnnetuse akti, asitõendi – sõiduki vaatlusprotokolliga; sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusvahendi vaatlusprotokolliga; teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise kohta; teatega eesti liikluskindlustuse fondile; fototabeliga, surnu kohtuarstliku lahangu aktiga, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga ( mille tulemusel tal alkoholijoove 2, 81 %o ja otsuse kohaselt tuvastati raske alkoholijoove ) / t.l. 26 – 36, 38 – 40, 43, 50, 53 - 59 /. O.N-ile esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi on vormistatud kohtumäärus, mille kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. O.N viibis eelvangistuses alates 14.08.2008 a. kuni 15.08.2008 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva ja vajalik need päevad arvestada KarS § 422 lg. 1 süüteo kohta vormistatud kohtuotsuses. Käesolevas kriminaalasjas on O.N-ile kuuluv sõiduk Opel Zafira reg. nr. XXX alates 14. augustist 2008 a. paigutatud parklasse, mil ta peeti kinni joobnud olekus nimetatud sõi-dukit juhtimas. Kohus
iab, et see sõiduk konfiskeerimisele ei kuulu, kuna sõiduki omanikuks on O.N aga kasutajaks tema abikaasa. Sõiduk on soetatud ühisomandiks ja seetõttu kohtul puudub seaduslik alus sõiduki konfiskeerimiseks. Samas kohus ei saa aru, miks sõidukit parklasse ei pandud vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist, mille tagajärjel kannatanule tekitati raskeid kehavigastusi ja mis hiljem põhjustas kannatanu surma. Kohus on seisukohal, et NM poolt esitatud tsiviilhagi nõue on õiguspärane ja selle nõude vastu ei olnud ka süüdistatav, kuigi ta arvas, et see summa liiga suur aga mingeid vastuväiteid selle summa kohta ei esitanud. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, tema ütluste kohaselt käesoleval ajal töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kuigi mingit dokumenti töökoha kinnituse kohta ei esitanud, puhtsüdamlikku kahetsust, süüteo toimepanemist alkoholijoobes, käesoleva ajani tekitatud kahju mitte hüvitamist, kohus
iab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada O.N KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. Süüdituses KarS § 424 järgi vormistatud kohtumäärus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 14.08.2008 a. kuni 15.08.2008 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust O.N-ile laekunud teate sisus märgitud kohast ja karistuse reaalsele kandmisele asumise ajast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta tühistamata kuni karistuse kandmisele asumise ajani. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel O.N-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks ) aastaks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista O.N-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista O.N-ilt kaitsjatasu 495.60 krooni 4 Välja mõista O.N-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 1892 krooni ja koopiate tegemise kulud summas 103.60 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista O.N-ilt moraalne ja varaline kahju kannatanu NMkasuks summas 150000 krooni Kannatanul nõude osas õigus pöörduda kohtutäituri poole. 6 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7 Sõiduki Opel Zafira reg. nr. XXX süütevõti ja registreerimistunnistus tagastada O.N-ile kohtuotsuse jõustumisel ( asuvad kriminaalasja juures ) ja samuti tal õigus kätte saada nimetatud sõiduk, asukohaga Rahumäe tee 6 parklas. 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.